Skip to main content

Autor: admin

Change Partners on üle-euroopalise Change Competency Builders võrgustiku kaasasutaja

Change Partners ühendab oma jõud 7 Euroopa Prosci partneriga The Change Competency Builders võrgustiku moodustamiseks.

Miks me usume, et see on meie klientidele kasulik?

Euroopas on palju rahvusvahelisi ettevõtteid, kes tegutsevad eri riikides. Soovime läbi oma võrgustiku suuta neile pakkuda ühtset muudatuste juhtimise tuge kõigis nende tegevusmaades. Aitame juhtida muudatusi globaalselt, arendades samal ajal kompetentse kohalikul tasandil. Võrgustikul on võimalus pakkuda lokaliseeritud teenuseid klientidele 20+ Euroopa riigis: Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Skandinaavias, Hollandis, Belgias, Poolas, Tšehhi Vabariigis, Iirimaal, Baltikumis, Soomes, Balkanil, Rumeenias.

Kiirendame muutuste elluviimist läbi nende 3 inimestega seotud teguri juhtimise:

  • Omaksvõtu kiirus: aitame saavutada muutuste elluviimiseks vajaliku toetuse, kombineerides globaalselt tunnustatud Prosci lahendusi kohalikke olusid arvestava nõustamisteenusega
  • Lõplik kasutamine: aitame organisatsioonidel saavutada kiirema ja laialdasema muutuste rakendamise, pakkudes ühtse metoodika ja tööriistad kõigis organisatsiooni asukohtades
  • Asjatundlikkus: kuna ühe ettevõtte eri maade esinduste lõikes võivad muudatusväljakutsed erineda, soovime uue võrgustiku abil pakkuda nende erinevustega arvestavaid lahendusi

Lisateavet CCB.network’i kohta leiate meie veebisaidilt.

Organisatsioonide ettevalmistamine kiireteks muutusteks

Originaalartikli autor: Michelle Haggerty – COO of Prosci

Vahel me muutume, sest me ise soovime seda. Mõnikord me muutume, sest me lihtsalt peame seda tegema. COVID-19 tõttu kohanevad inimesed ja organisatsioonid kogu maailmas kõikvõimalike muutustega. See, mil viisil me otsustame seda aega kasutada, määrab ära, mis ulatuses me suudame selle tagajärjel kasvada.

SUNNITUD MUUTUMINE KUI MÄÄRAVA TÄHTSUSEGA MOMENT

Minu rolli üks osa on ühendada omavahel erinevaid majandusharusid ja geograafilisi liidreid tegutsema ühise eesmärgiga mõista nende kõige pakilisemaid probleeme. Viimase kahe kuu jooksul on needsamad juhid jaganud teadmisi oma väljakutsetest ja võimalustest, millega seistakse silmitsi globaalse pandeemia tõttu.

Peaaegu kõikide jaoks on toimuvate muudatuste maht väga suur. Paljud peavad selle lühikese ajaga kohanema märksa suuremate muutustega kui viimase viie aasta jooksul kokku. Kuid tulevikule orienteeritud juhid otsivad toimuvas paradigmas tulemuste maksimeerimiseks kõiksugu võimalusi. Olles ise muudatuste juht, annab see mulle inspiratsiooni ja julgustust. Kui seisame muudatuste osas väljapääsmatu olukorra ees, määrab meie õnnestumise just see viis, kuidas me väljakutsetele läheneme.

MUUTUMIST VÕIMALDAVATE ROLLIDE MÕJU

Üks võimalus avanevate kasvuvõimaluste maksimeerimiseks on arendada oma inimestes õigeid oskusi. See paneb aluse organisatsioonide kiiremale pöörlemisele, paremate tulemuste saavutamisele ja sellest pandeemiast väljumisele muutumisvõimelisematena kui kunagi varem.

Igal inimesel – eesliinitöötajatest juhtideni ja Agile meeskonnajuhtidest tippjuhtideni – on muutustes oma konkreetne roll. Prosci kaks aastakümmet kestnud uurimistöö pakub selget teavet rollipõhiste võimaluste kohta ja selle kohta, kuidas nende arendamine muudatuse edukust suurendab. Kui inimesed teadvustavad endale oma rollide tähtsust ja peavad sellest muutuste ajal kinni, suurenevad õnnestumise kiirus ja kvaliteet oluliselt.

Prosci enda ettevõtte muudatuserollid said samamoodi pandeemia ajal tahtmatute muudatuse tagajärjel proovile pandud. Oleme paljuski pidanud toimima oma klientidele sarnaselt: läksime praktiliselt üleöö üle kaugtööle, viisime oma koolitusprogrammid paari nädalaga virtuaalseks ja säilitasime oma erksa kultuuri väljaspool oma energiast tulvil kontorit. Sellises tempos muutumine pole kunagi täiuslik ja me oleme selle käigus palju õppinud. Kuid ma ei saaks enam uhkem olla. See annab kinnitust meie ettevõtte iseloomule ja ühisele veendumusele sellest, mis panuse me igapäevaselt anname.

Prosci eristub kindlakäeliselt sellega, et kõigile on nende roll muutustes väga selge. Meie juhtiv meeskond, inimeste juhid, projektijuhid, muudatuste juhid ja individuaalsed panustajad on koolitatud ja juhendatud nende konkreetsete muudatuste rollide osas. Selle tagajärjel suutis igaüks meist kiiresti mobiliseeruda ja kohaneda tahtmatute möödapääsmatute muudatustega.

Mida higisem nahk, seda magusam leib – jätkusuutlik muutus vajab korralikku eeltööd. Muutus toimub palju kiiremini, kui meil on selged ootused iga muutuserolli suhtes. Kui me neid rolle mõistame ja valmistame oma inimesi nende täitmiseks ette, saab keerulised ajad muuta kasvupotentsiaalseteks iga inimese jaoks organisatsioonis.

OLEME TEIE JAOKS OLEMAS

Kogu Prosci tiim on tegelenud oma klientide kuulamisega ja nende väljakutsete lahendamisega, et aidata ka teil uuele reaalsusele üle minna. Oleme pühendunud virtuaalsete, rollipõhiste ressursside ja sisu pakkumisele, et aidata kõigil teie organisatsiooni liikmetel astuda oma muudatuste rolli. Kasutame seda võimalust kasvada isiklikul ja professionaalsel tasandil – ning tuleme sellest pandeemiast välja muutumisvõimelisematena kui kunagi varem.

Majanduslanguse beebid

Microsoft, Apple, Disney, IBM, Airbnb, Uber

Mis neil kõigil ühist on?

Nad on oma valdkondade ikoonilised liidrid.

Ja kõik nad on asutatud majanduslanguste ajal.

Oleme praegu päris kindlasti majanduslanguse teel. Analüütikud ei nimeta seda kriisiks enne, kuni meil on kaks neljandikku negatiivsest kasvust täis, kuid majanduslanguse tõenäosus on nüüd 100% kindlusega lähedal.

See võib olla hirmutav. Siinkohal ka asjaolu, et majanduslangused ongi vältimatud, ei vähenda selle valulikkust, eriti kui olete koondatud või kaotate oma äri.

Samas on majanduslangustel alati ka kiirelt toimiv mõju ettevõtjate valmidusele, soovile ja otsustuskindlusele probleeme lahendada. Lühemas perspektiivis see julgustab – püüdlus leida koroonaviirusele ravi ja vaktsiini on tõenäoliselt kõige suurejoonelisem teaduslik pingutus ohu kõrvaldamisel alates Manhattani Projektist (USA esimese aatomipommi  loomine ja katsetus).

Kuid see on julgustav ka pikemas perspektiivis.

Majanduslangused panevad meid ressursipaigutusele ja probleemidele keskenduma paremini, kui majandustõusud. Nad sunnivad ettevõtteid käituma targalt ja olema vastupidavad. Heitkem pilk ajalukku –  kõige tähendusrikkamad leiutised ei ole tekkinud mugavatel kasvuperioodidel. Need on sündinud sundolukordadest, tragöödiate käigus. Näiteks suure depressiooni (kaubanduskeskused), sõdade (raketid, tuumaenergia) ja geopoliitiliste ohtude ajal (GPS).

See on rohkem kui anekdootlik.

Hädavajalikkus on leiutamise ema ja on piisavalt tõendeid, et ettevõtlus areneb just majanduslanguse ajal. Olgugi et sellised tagasiminekud esinevad vaid mingi teatud perioodi tagant,  asutati Kaufmani fondi andmetel enam kui pooled Fortune 500 ettevõtetest just majanduslanguse või karuturu ajal.

Rasketel aegadel keskendutakse innovaatilisusele. “Uuenduslikkuse taganttõukavaks jõuks on tagasilöökidele ülereageerimise tõttu tekkiv  energiapotentsiaal!” kirjutas Nassim Taleb.

Majanduslangused tekitavad inimestele rohkelt kannatusi. Öelda siinkohal, et kannatused teevad tugevamaks, on ehk ilmne liialdus.  Ent võime siiski mõelda end ajas tagasi ja imetleda kõiki neid uuendusi, mis poleks saanud võimalikuks, kui oleksime terve aja elanud sama mugavas ja turvalises maailmas nagu praegu.

 

Autor: Motley Fool, Morgan Housel 27. märts 2020

 

Muudatuste juhtimine ja projektide juhtimine: võrdlev ülevaade

Projekti elluviimisel või millegi uue algatamisel on olulisel kohal mõlemad – nii muutuste juhtimise kui ka projektijuhtimise põhitõed. Kummalgi distsipliinil on omad kindlad lähtekohad/struktuur muudatuste efektiivseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks, ent need peavad alati toimima käsikäes, üheskoos.

Sel moel kujunevad välja ühtlustatud väärtuspõhimõtted, mis panevad aluse taktika kooskõlastamisele ja loovad väärtust kogu projekti vältel, seda nii inimeste kui ka tehnilise poole pealt.

PÕHIALUSTALADE KÕRVUTAMINE

Muudatuste juhtimist ja projektijuhtimist on kõrvutatud allolevates veergudes, kus vaadeldakse nende kahe valdkonna ühiseid aspekte, sealhulgas fookust, definitsiooni sõnastust, eesmärke, protsessi, tööriistu, erinevaid mõõdikuid ja selle ala praktikuid. Kuigi see loetelu toob välja kahe käsitlusala vahelisi erinevusi, on oluline meeles pidada nende ühist eesmärki: viia läbi edukaid muutusi.

Mõisted

Muudatuste juhtimine – vastavate protsesside ja tööriistade rakendamine muutuste inimpoole juhtimiseks, et jõuda praegusest olukorrast uude ning saavutada soovitud tulemused (ja oodatav investeeringutasuvus)
Projektijuhtimine – vastavate teadmiste, oskuste, tööriistade ja tehnikate rakendamine konkreetse projekti eesmärkide saavutamiseks

Kavatsus

Muudatuste juhtimine – tagamaks, et muutustest mõjutatud töötajad võtaksid lahendused omaks ja kasutaksid neid
Projektijuhtimine – 
tagamaks, et lahendus oleks tõhusalt kavandatud, välja töötatud ja ellu viidud

Protsess

Muudatuste juhtimine
I etapp – muutuseks ettevalmistamine
II etapp – muudatuste juhtimine
III etapp – muutuse kinnistamine
Allikas: Prosci 3-Phase Process™

Projektijuhtimine
Algatamine
Planeerimine
Elluviimine
Jälgimine ja kontrollimine
Lõpuleviimine
Allikas: PMBOK Guide® – kuues väljaanne (2017)

Tööriistad

Muudatuste juhtimine
Individuaalne muutuste mudel
Valmisoleku hindamine
Kommunikatsiooni plaanid
Sponsorite tegevuskavad
Coachingu plaanid
Treeningkavad
Vastupanu juhtimine
Kinnistamise mehhanismid

Projektijuhtimine
Tööaruanne
Projekti leping
Business-case
Tööde jaotusstruktuur
Gantti graafik
Eelarve kalkulatsioonid
Ressursside jaotamine
Planeerimine ja jälgimine

Edu mõõtmine

Muudatuste juhtimine – mõõtmine keskendub muutuste inimpoolega seotud elementidele, sealhulgas:
Muudatuse vastuvõtmise kiirus sellest mõjutatud töötajate poolt
Muudatuse lõplik kasutuselevõtt kõigi asjaosaliste poolt
Mõjutatud töötajate oskused muudatusega toimetulemiseks
Tulemuste ja edu saavutamine *
* Kuna tulemused ja väljundid sõltuvad muudatusega kohanduvatest inimestest, on põhirõhk just sellel.

Projektijuhtimine – mõõtmine keskendub muudatuste tehnilise poolega seotud elementidele, millest peamised on:
Õigeaegsus / tähtaegadest kinnipidamine
Projekti püsimine eelarves
Projekti vastavus tehnilistele nõuetele
Tulemuste saavutamine *
* Mõnel juhul on kavandatud tulemustel muud eesmärgid kui tähtajaliselt eelarves püsida.

Kes teostab

Muudatuse juhtimine – läbiviijad üle kogu organisatsiooni, mitte ainult muudatuste juhtimise praktikud:
– Juhid ja tippjuhid, kes sponsoreerivad muudatust
– Juhid ja juhendajad, kes nõustavad töötajaid muudatusprotsessi läbimisel

Projektijuhtimine – tavaliselt teevad teoks projektijuht ja konkreetsele projektile või algatusele määratud projektimeeskond:
– Projektijuhid, kes haldavad konkreetseid ülesandeid, tegevusi ja ressursse selle ponnistuse tehnilise poole teostamiseks
– Projektimeeskond, kuhu kuuluvad valdkonna eksperdid ja organisatsiooni esindajad

MÕLEMAD KOOS ON TÕHUSAMAD

Projektijuhtimine ja muudatuste juhtimine on mõlemad eduka muutuse otsustava tähtsusega komponendid. Ehkki nad on fookuse ja lähenemisviisi osas erinevad, on nad siiski ühtviisi  hädatarvilikud, et toetada oma projekti ja inimesi liikumisel üleminekufaasist soovitud tuleviku seisundisse. Mõistmine, kuidas kumbki distsipliin teineteise suhtes toimib, on esimene samm ühtlustatud väärtuspõhimõtete saavutamiseks ja tugevaim alus muutmisalgatusteks.

Allikas: Prosci blogipostitus, Autor: Tim Creasey

 

Vastupanu checklist – parimad praktikad, mida muudatuste vastuseisu puhul rakendada

Prosci vastupanu checklist põhineb enam kui 900 osalejaga tehtud võrdlusuuringute andmetel ning koolitustelt saadud tagasisidel. Nimekirja saab kasutada auditi tööriistana veendumaks, et kasutate vastupanu maandamisel parimaid tavasid.

1. Kas olete teadlikult valmistunud vastupanu maandamiseks?

Vastuseis on loomulik ja tavaline reaktsioon meie ümber esinevatele muutustele. See kehtib nii eraelus kui ka tööl. Kui muudatus ka peaks parandama töötajate olukorda, siis ei tasu imestada esialgset vastupanu. Olge selleks valmis ja teadvustage, kuidas tekitada inimestes omaksvõttu ja pühendumist.

2. Kas olete endale teadvustanud, kust teie organisatsioonis võib oodata vastupanu muudatustele?

Konkreetse muudatuse sisseviimiseks mõelge enne lahenduse juurutamist läbi, kust võib vastupanu oodata ja kuidas sellega toime tulla. Näiteks võib oodata protesti inimestelt, kes on olemasolevatesse protsessidesse palju panustanud. Samuti võib vastupanu tulla ka sealt, kus  on varemgi muudatused ebaõnnestunud. Võimaliku vastuseisu ennetav teadvustamine aitab selleks paremini valmis olla ja sellega edukamalt toime tulla

3. Kas olete endale selgeks teinud, milline võiks olla vastupanu muudatustele?

Projekti alguses mõelge, kuidas võiks üldse välja näha vastupanu muudatustele, et osata seda paremini tuvastada ja vastavalt tegutseda. Küsige iga mõjutatud grupi puhul “Kuidas avaldub vastupanu just selles grupis?” See on võtmekomponent vastupanu maandamiseks ja muudatuse paremaks omaksvõtmiseks.

4. Kas olete teadvustanud potentsiaalseid vastupanuga seotud riske enda muudatusprojektide puhul?

Vastupanu muudatusele on projektide ja organisatsioonide jaoks oluline riskiallikas. Vastuseis võib põhjustada projektide venimist, eesmärkide ebaõnnestumist, oodatust madalamat investeeringutasuvust või isegi muudatuste täielikku läbikukkumist. Istuge uue projekti käivitamisel maha ja tehke endale selgeks, millised võivad olla vastupanuga seotud riskid ning kuidas saaksite neid leevendada.

5. Kas olete valmis välja selgitama vastupanu algpõhjuseid?

Paljud organisatsioonid satuvad hammasrataste vahele, kuna ei tegele vastupanu tekkimise algpõhjustega. Veenduge, et teil on olemas metoodika muudatusele vastu seisvate töötajate mõistmiseks. Sellise käitumise põhjustega on kindlasti vaja tegeleda.

6. Kas te teate peamisi põhjusi, miks töötajad muudatusele vastu seisavad?

Prosci muudatuste juhtimise parimate tavade võrdlusuuringute aruandes oli töötajate vastuseisu peamise põhjusena välja toodud asjaolu, et töötajad ei olnud teadlikud organisatsiooni vajadusest muudatuse järele. Kui vastutate muudatuste juhtimise eest, siis võtke see kindlasti arvesse lisaks muudele raportis välja toodud põhjustele.

7. Kas teate, millised on peamised põhjused, miks seisavad juhid vastu muudatustele?

Juhtide vastuseisu peamiseks põhjuseks viimase uuringu järgi oli organisatsioonikultuur, sealhulgas riskiga seotud käitumistavad, varasemad negatiivsed kogemused muudatustega seoses, kambavaim ja usalduse puudumine osakondade vahel. Pange tähele, et mitte ükski juhtide või töötajate vastuseisu peamistest põhjustest ei ole seotud konkreetse uue lahendusega. Pigem seotakse seda viisidega, kuidas juurutatakse ja teostatakse muudatuse juhtimist neis rühmades.

8. Kas kasutate vastuseisu mõistmiseks individuaalset muudatuste juhtimise mudelit?

Vastupanu toimub individuaalsel tasandil konkreetsele inimesele ainuomastel põhjustel. Iga töötaja vaatenurk muudatusele võib olla väga erinev, isegi samas osakonnas. Individuaalne muudatuste juhtimise mudel Prosci ADKAR annab teile arusaamise sellest, kuidas konkreetne inimene muutuse läbi elab ja mis põhjustel ta muudatusele vastu võib seista.

9. Kas teil on olemas kindel süsteem ja tegevusplaan vastupanu tuvastamisel, kui selline olukord peaks juhtuma?

Ehkki vastupanu ennetamiseks ja leevendamiseks on palju erinevaid meetmeid vältimaks mõju organisatsioonile kui tervikule, peate olema valmis ka vastupanu vastu võitlema muudatuste rakendamise ajal. Prosci muudatuste juhtimise tööriistakomplekt kirjeldab 10 sammu vastupanu maandamiseks. Need on teie juhtide jaoks konkreetsed toimingud, mida vastuseisu korral ette võtta.

10. Kas olete ette valmistanud oma inimesi tegelema muudatustele suunatud vastupanuga?

Kõige tõhusamad „vastupanu maandajad” on need, kes on vastu seisvate inimeste jaoks usaldusväärsed ja lugupeetud – tõenäoliselt nende juhid. Kui teil on muudatusele vastu seisev töötaja, peaks selle teemaga tegelema tema otsene juht ning tal peab siis olema ka parim ettevalmistus selleks. Projekti- või muudatuste juhtimise tiimi liikmena on teie ülesanne valmistada ette ja toetada oma organisatsiooni juhte töötajate vastupanuga toimetulemisel.

 

Allikas: Prosci blogi.

 

Change Partners ja Prosci lahendused on nüüd esindatud Soomes ja kogu Baltikumis

Üle pooleteise aasta oleme Prosci lahendustega aidanud Eestis nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonidel tõsta oma muudatuste juhtimise alast teadlikkust.

Kokku on erinevatel Prosci koolitustel osalenud pea 400 inimest ja sh ligi 50 neist on omandanud Prosci muudatuste juhtimise sertifikaadi.  Enim on osalejad hinnanud Prosci koolituste praktilisust ning tööriistu, mida saab lihtsalt rakendada oma igapäeva töös.

Nähes Eesti organisatsioonide suurt huvi ja vajadust Prosci lahenduste järele, soovime anda oma panuse kogu Läänemere piirkonna organisatsioonide arengusse – kuidas muudatusi edukalt planeerida ning tulemuslikult juurutada. Selle saavutamiseks on oluline pakkuda meie teenuseid terves regioonis, mitte ainult Eestis. Seetõttu oleme otsustanud viia Prosci lahendused ka Soome, Lätti ja Leetu ning alustanud koostööd kohapeal olevate tugevate partneritega, kellel on aastatepikkune kogemus muudatuste juhtimise valdkonnas.

Alustame Prosci sertimiskursuse pakkumist igas nimetatud riigis,  just seal, kus on vajadus, viies projekte läbi kombineeritud meeskonnaga Baltikumi ja Soome üleselt.

 

Muudatuste juhtimise sertifikaadi väärtus

Kas sertifitseerimine on tõesti vajalik? Kas kogemusest üksi ei piisa? See on tõepoolest tõsi, et sertifikaadi omandamine annab oma teatud kindlad eelised.

Sertifikaadi väärtus

Kõigepealt vaatame uuringute andmeid. Viimases Prosci muudatuste juhtimise parima praktika uuringus küsiti osalejate käest, kas nad on sertimisel osalenud ja mis veelgi olulisem – kas nad soovitaks seda ka teistele. 90% protsenti vastajatest soovitas sertifikaadi omandamist ja seda alltoodud põhjustel:

  • Struktureeritud lähenemine muudatuste juhtimiseks – sertimine pakub selget metoodikat ja protsessi, kuidas muudatusi juhtida ning annab süvendatud arusaamise muudatuste dünaamikast
  • Uute oskuste omandamine – sertimine suurendab ametialast usaldusväärsust ja on oluline samm oma karjääri edendamisel. See suurendab enesekindlust muudatuste edukaks juhtimiseks ja annab mitmesuguseid olulisi oskusi
  • Ühtsed tööriistad muudatuste juhtimiseks – sertimine annab mitmed olulised tööriistad, blanketid, tehnikad, metoodika ja ühise keele, mida saad kohe mõne oma muudatuse peal rakendada
  • Soovitud tulemuste saavutamine – sertimisel osalenud leidsid, et nad suutsid pärast sertimist aidata oma organisatsioonil paremini mõista muudatuste juhtimise väärtust ja toetada muudatuste juhtimiseks standardiseeritud lähenemisviisi loomist, mis suurendas muudatuste juhtimise vilumust ja soovitud tulemuste saavutamise tõenäosust.

 

“Kui varem olen muudatusi juhtinud sisetunde baasil siis nüüd on mul konkreetsed teadmised, kuidas muudatusi hästi, süstemaatiliselt ja edukalt läbi viia.”

Pipedrive, Mario Tasane

 

Mida oodata muudatuste juhtimise sertimise kursuselt?

Prosci eesmärk on lihtne – pakkuda muudatuste juhtimiseks hands-on lähenemist, mis võimaldab kohe rakendada praktilisi tööriistu, parimat praktikat ja sobivaid mudeleid osaleja valitud muudatusprojekti peal.

Olulised teemad, mida sertimisel käsitletakse:

  • Muudatuste juhtimise olemus – sertimine annab ülevaate, milles õieti seisneb muudatuste juhtimine, miks seda on vaja rakendada, mis on kasutamise eelised ja kuidas selle abil suurendada mistahes projektide edu
  • Prosci ADKAR mudel – ülevaade viiest muudatuse edutegurist (teadlikkus, tahe, teadmised, võimekus ja kinnistamine) ning kuidas nende abil saavutada muudatuse omaksvõtt
  • Prosci muudatuste juhtimise protsess ja konkreetsed plaanid muudatuste juhtimiseks –kommunikatsiooni, muudatuse sponsorluse, vastupanu maandamise ning juhitegevuste läbimõtlemine muudatusprojekti kontekstis
  • Tööriistade rakendamine reaalse muudatuse peal – erinevad abivahendid muudatuse hindamiseks enne juurutamist nagu valmisoleku ja mõju hindamine

 

Sertimise läbimisel saab Sinust kvalifitseeritud Prosci muudatuste juhtimise praktik ning oled auga välja teeninud alloleva märgi.

Vaata siit järgmisi Prosci sertimise koolitusi Eestis.

10 küsimust, mis töötajatel iga muudatuse kohta tekib

Iga projekti edukuse tagamiseks on oluline oma töötajaid läbi muudatusprotsessi juhtida ja toetada. Koolitus ja -kommunikatsiooniplaan aitavad liikuda õiges suunas, kuid vajaliku meelerahu annab juhtidele siiski enda ettevalmistamine töötajate peamisteks küsimusteks.

Allpool toome teieni 10 kõige sagedamini esitatud küsimust:

  • Miks seda muudatust on vaja just nüüd?
  • Mis on mittemuutumise riskid?
  • Kuhu sellega kiiret on?
  • Kui piisavalt kaua oodata, kas siis muutuse vajadus läheb üle?
  • Mida see muutus minu jaoks kaasa toob?
  • Millised on minu valikud?
  • Mis kasu ma selle muudatuse toetamise eest saan?
  • Mis saab siis, kui ma ei ole selle muudatusega nõus?
  • Mis siis, kui varem on seda juba üritatud, kuid ebaõnnestunult?
  • Mis siis, kui ma pean sama tasu eest hakkama tegema rohkem kui varem?

 

VASTUSED NENDELE KÜSIMUSTELE

Alltoodud küsimused ja vastused on juhile abiks töötajaga silmast silma kohtumisel. Vastused on seda tõhusamad, kui anda lisaks ka spetsiifilisemat infot muudatuse kohta. Nendele küsimustele vastamine aitab tõsta töötajate teadlikkust, miks muudatust üldse vaja on. Teadlikkuse puudumine on tihti number 1 vastupanu põhjus, kuid samas on seda kõige lihtsam parandada. Kõik töötajad ei pruugi otsida ülaltoodud küsimustele vastuseid, kuid need aitavad igal juhul paremini mõista toimuvat.

 

1. MIKS SEDA MUUDATUST ON VAJA JUST NÜÜD?

Töötajale võib tunduda, et muudatus on temale suunatud ja toimub väga järsku, kuigi tegelikkuses algab enamik muudatusi väljaspool organisatsiooni mitu kuud või isegi aastaid enne sisemiste muudatuste toimumist. Uuringud näitavad, et enamik olulisi muudatusi on vastus välisturu/väliskeskkonna muutustele.

Väliskeskkonna mõjutused võivad olla:
  • Turuosa kaotus
  • Konkurentide uued tooted/teenused (nad loovad uusi võimalusi kiiremini kui sina)
  • Madalamad hinnad
  • Uued võimalused kasvuks

Väliskeskkonna mõjutused sinu organisatsioonile võtavad aega. Kui see on aga jõudnud juba sinu organisatsooni tulemusteni, siis on muudatust vaja kohe. Töötajatele tuleks samuti jagada informatsiooni, millised välised tegurid on tinginud muudatusvajaduse.

 

2. MIS ON MITTEMUUTUMISE RISKID?

Kui väliskeskkonna mõju muutub organisatsioonis silmnähtavaks, saab juhtidele kiiresti selgeks, mis juhtub, kui me ei muutu.

Ettevõttele võib see tähendada:

  • Töökohtade kaotust (isegi juhtkonna tasandil)
  • Ebaõnnestumist turgudel
  • Pankrotti või tuludest ilmajäämist

Töötajate jaoks võib see tähendada:

  • Tööga rahulolematust
  • Vähem karjäärivõimalusi
  • Töökoha ebaturvalisust pikemas perspektiivis
  • Korrapealt tööst ilmajäämist

 

3. KUHU SELLEGA KIIRET ON?

Tihtipeale kuulevad töötajad muudatusest alles siis, kui kõik on juba otsustatud. Organisatsioonid ei jaga alati oma töötajatega finantsteavet ega probleeme, mis on tingitud halbadest tulemustest. Seetõttu, kui muudatust on kiiresti vaja, võib see tulla töötajatele üllatusena.

Ühelt poolt üritavad organisatsioonid muudatusi ellu viia võimalikult ruttu. Teiselt poolt aga on töötajad alati üks samm tagapool, püüdes aru saada, miks seda muudatust just nüüd vaja on ja kuidas see neid mõjutab. Seetõttu enamus töötajaid ei kiirusta muutuma, tegelikult ei pruugi paljud neistisegi mõista, miks seda üldse vaja on.

Oma töötajate muutuma sundimine olukorras,kus nad tegelikult ei mõista ärilisi põhjusi, on nagu hiiglasliku tarretisest kuubiku lükkamine – sellel võib olla küll mingi mõju, kuid tegelikku muudatust ei toimu. Kui sundimine lõpeb, naastakse tihti vanaviisi töötamise juurde tagasi.

4. KUI PIISAVALT KAUA OODATA, KAS SIIS MUUTUSE VAJADUS LÄHEB ÜLE?

Kui organisatsiooni finantsedu sõltub konkreetsest muudatusest, siis see muudatus viiakse nii või teisiti ellu. Ootamine tavaliselt ei muuda lõpptulemust. Enamasti saab muudatus toimuma ka siis, kui töötajad sellele vastu seisavad. Eriti juhul, kui kaalul on rahaline kasu.

See ei tähenda, et muudatus oleks töötaja jaoks halb. Lõppkokkuvõttes annavad paljud muudatused töötajate jaoks positiivseid tulemusi – paremad töövahendid, täiustatud tööprotsess, turvalisemad töökohad või uued võimalused karjääriredelil tõusmiseks.

Töötajatele on vaja edasi anda kindel sõnum, et muudatus toimub ning sinna juurde anda selgitusi, mida positiivset see endaga kaasa toob.

5. MIDA SEE MUUTUS MINUJAOKS KAASA TOOB?

Muudatus võib tähendada:
  • Uusi töötegemise viise
  • Uusi süsteeme või töövahendeid
  • Uut aruandlussüsteemi
  • Uusi töörolle
  • Uusi tooteid või teenuseid
  • Uusi turgusid või asukohti

Kuidas see muudatus töötajat mõjutab? See sõltub tema töökohast, muudatuse ulatusest ja sellest, kuidas ta muudatusele reageerib. Väiksed muudatused ei pruugi töötajat üldse puudutada. Suure muudatuse puhul võib see tähendada uut tööd, uute töövahendite kasutamist või liikumist teise osakonda.

Oluline on töötajale selgitada, et töötaja enda reageeringust muudatusele sõltub palju. Näiteks võib juhtkonna otsus töötaja tulevase rolli osas sõltuda sellest, kuidas ta muudatusele reageerib ja milliseid otsuseid teeb.

 

6. MILLISED ON MINU VALIKUD?

Töötaja valikud ja nende tagajärjed sõltuvad, mis faasis muudatusega ollakse.

Erinevad faasid muudatusprotsessis:

  • Kui muudatusest esimest korda teatatakse, ent seda ei ole veel ellu viima hakatud
  • Muudatuse juurutamise aeg
  • Aeg, mis järgneb muudatuse ellu viimisele

Igas faasis on töötaja valikud ja otsused erinevad. Mõnikord võivad need otsused olla negatiivsete tagajärgedega nii talle kui ka organisatsioonile. Teistel juhtudel tulevad töötaja valikud talle kasuks. Oluline on nendest valikutest ja võimalikest tagajärgedest töötajaga rääkida.

 

7. MIS KASU MA SELLE MUUDATUSE TOETAMISE EEST SAAN?

Toetades muudatust, mis on kriitilise tähtsusega, võib kaasneda:

  • Suurenenud austus ja reputatsioon organisatsioonis
  • Paremad arenemisvõimalused (eriti neile, kes muudatust aktiivselt toetasid)
  • Suurenenud töörahulolu
  • Suurem turvalisustunne oma töökohaga seoses

 

8. MIS SAABSIIS, KUI MA EI OLE SELLE MUUDATUSEGA NÕUS?

Töötajale võib tunduda, et püütakse parandada valet probleemi. Siinkohal tuleks töötaja ära kuulata ning võib juhtuda, et ta toob välja kitsaskoha, millele keegi varem tähelepanu pöörata ei osanud. Lisaks tuleks veenduda, et töötaja mõistab ärilisi põhjuseid muutuseks.

 

9. MIS SIIS KUI VAREM ON SEDA ÜRITATUD, KUID EBAÕNNESTUNULT?

Organisatsiooni ajaloos võib olla mõni varasemast ebaõnnestunud muudatuste projekt. Kui läbikukkumine on see, millega töötajad on harjunud, on organisatsioonil raske minevikku kustutada. Et muudatused saaksid edukad olla, peavad kõik olema valmis aktsepteerima minevikku kui ajalugu ja keskenduma sellele, mis ees ootab.

 

10. MIS SIIS, KUI MA PEAN SAMA TASU EEST HAKKAMA TEGEMA ROHKEM KUI VAREM?

Kui organisatsioonis toimuvad muutused, tähendab see tavaliselt, et vaja on uusi protsesse, süsteeme või oskusi. Töötaja roll muutunud keskkonnas võib hõlmata nende uute protsesside õppimist või uute oskuste omandamist. Samuti, ka mõned töötaja vastutusalad võivad muutuda.

Tavaliselt asenduvad vanaviisi töötegemise protsessid uutega ja just ülemineku perioodil võib tekkida olukord, kus töömaht kasvab. Töötajaga tuleks suurenenud töömahust rääkida ning selgitada, kui kaua selline periood kestab, enne kui olukord normaliseerub.

 

See originaalblogipostitus avaldati Prosci blogis.

 

ADKAR mudel: kuidas inimesed muutuvad

Prosci ADKAR mudeli töötas välja Jeff Hiatt 1996 aastal ning see avaldati esmakordselt raamatus „The Perfect Change“ 1999. Peale peaaegu kümme aastat kestnud uuringuid ilmus 2006.a. esimene raamat ADKAR-i kohta: „ADKAR: A Model for Change in Business, Government and Our Community“. Sellest ajast alates on see mudel inspireerinud sadade organisatsioonide juhte ja töötajaid  olema edukamad muudatuste juhid.

ADKAR tähed esindavad viit olulist elementi, mis on eduka individuaalse muutuse aluseks:

  • Awareness – Teadlikkus muudatuse vajalikkusest
  • Desire – Tahe muudatust toetada
  • Knowledge – Teadmised, kuidas muudatust ellu viia
  • Ability – Võimekus nõutavaid oskusi ja käitumist rakendada
  • Reinforcement – Kinnistamine, et muudatus jääks püsima

Neid elemente tuleb alati käsitleda selles konkreetses järjekorras. Esimesed elemendid on vaja saavutada enne, kui liikuda edasi järgmiste juurde. Näiteks on ebaefektiivne suurendada teadmisi muudatuse teostamise kohta, kui töötajal ei ole piisavalt teadlikkust, miks seda üldse on vaja teha ning puudub ka tahe selles kaasa lüüa. ADKAR´it kasutatakse, et saavutada muudatuste tulemuslikkus, kuna see annab struktuuri ja kindla järjestuse, mis on vajalik üksikisiku muutumiseks.

 

TEADLIKKUS

ADKAR mudeli esimene element on teadlikkus. Täpsemalt, tähendab see teadlikkust, miks muudatust on vaja.

  • Mis on muudatuse olemus?
  • Miks see muudatus juhtub?
  • Millised on mittemuutumise riskid nii minule kui ka kogu organisatsioonile?

Kui me ei mõista, miks seda muudatust tehakse, siis meil ei ole teadlikkust ning meie loomulik reaktsioon muudatusele on vastuseis. Prosci uuringud on näidanud, et teadlikkuse puudumine on peamine põhjus, miks töötajad ja juhid ise muudatusele vastu seisavad.

Mõtlemiseks

Olgu see muutus isiklikus elus või tööalaselt, kirjelda enda teadlikkust muudatuse vajalikkusest.

  • Mis on need põhjused, miks usud, et muudatust on vaja?
  • Millised on riskid, kui sa selle muudatusega kaasa ei lähe?
Näide

Suur organisatsioon on juurutamas uut dokumendihaldussüsteemi. Töötajad peavad õppima dokumente uutmoodi alla laadima, redigeerima ning jagama. Muudatus on vajalik, et teha organisatsioon tõhusamaks ajakohaste dokumentide jälgimisel ja säilitamisel. Muudatuse taga olev “miks” tuleneb praeguse süsteemi ebaõnnestumisest, mille tulemuseks on kulukad vead ja kaotatud dokumendid. Töötaja, kes muudatusega kaasa ei tule, seisab silmitsi riskiga, et ta ei ole võimeline kätte saama vajalikke dokumente ning see põhjustab ajakadu tema tööülesannete täitmisel.

 

TAHE

Lõppkokkuvõttes nõuab muudatus töötajalt otsust osaleda ja muudatust toetada. Kuna tegemist on isikliku otsusega peetakse tahet ADKAR mudeli kõige keerulisemaks elemendiks. Kuid juhid saavad seda otsust siiski mõjutada, tegeledes muudatuse isiklike ja organisatsiooniliste motivaatoritega. Tahte element räägib „Mis mina sellest saan (What’s in it for me? WIIFM)“ ja „Mis meie sellest saame?“.

Mõtlemiseks

Pane kirja muudatusega seotud motiveerivad tegurid või tagajärjed, mis mõjutavad sinu soovi muutuda. Need tegurid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.

Näide

Töötaja seisukohast vaadates võib mittemuutumine kujutada ohtu tema töövõimekusele, mis omakorda võib avaldada mõju tema isiklikule edule tööl. Samuti võib inimene olla vähem motiveeritud uut süsteemi õppima, kui ta ei tunne end arvutiga töötades nii mugavalt kui teised.. Teise nurga alt võimaldab uus süsteem paremat dokumentide haldamist, kui seda tegi senine süsteem, nii et paljude töötajate jaoks võib see muudatus olla teretulnud.

 

TEADMISED

Seda ADKAR elementi seostatakse tihti koolitustega. Edukas muudatus nõuab teadmisi, kuidas uusi tööriistu või oskusi pärast juurutamist kasutada. Paljudel juhtudel üksnes koolitusel osalemine ei pruugi anda töötajale piisavalt teadmisi. Praktika, töökohal toimuv coaching ning täiendav abi aitavad töötajal omandada muutuseks vajalikud oskused ja teadmised. Koolitus ilma eelneva teadlikkuse ja tahteta on ebaefektiivne ning see võib põhjustada rohkem kahju kui kasu.

Mõtlemiseks

Pane kirja teadmised ja oskused, mis on vajalikud selle muudatuse toimumiseks nii muudatuse ajal kui ka pärast.

  • Kas vajad rohkem koolitusi, üks-ühele coachimist või lihtsalt aega, et saaksid uue süsteemiga tutuvuda?
  • Mis aitaks sul paremini aru saada, kuidas muutuda?
Näide

Töötajad peavad teadma, kuidas navigeerida uues dokumendihaldussüsteemis ja kuidas failidele ligi pääseda. Koolitusel osalesid kõik töötajad, keda see mõjutas. Lisaks olid juhid saanud koolitust, kuidas oma inimesi individuaalselt juhendada, tagamaks, et töötajad mõistavad ja oskavad uut süsteemi kasutada. Lisaks loodi nn „õppetöökoht“, kus töötajad said uue süsteemiga tutvuda.

 

VÕIMEKUS

Teadmistele tuginedes peab töötajal olema võimekus uusi oskusi kasutada ja näidata. Võib juhtuda, et töötaja saab teoreetiliselt muudatusest aru ning tal on ka teadmised kuidas teisti teha, kuid tal ei õnnestu seda rakendada. Võimekus on see etapp, kus töötajad saavutavad soovitud tulemused kasutades selleks uusi teadmisi ja oskusi – muudatus on juurutatud ning ärilised eesmärgid saavutatakse.

Mõtlemiseks

Mõtle oskuste ja teadmiste peale, mille omandasid teadmiste etapis ja hinda oma võimekust neid rakendada.

  • Milliseid takistusi näed?
  • Kas on mingeid barjääre, mis pidurdavad sinu võimekust?
Näide

Suurema osa töötajate jaoks peaks uue süsteemi kasutusele võtmine olema sujuv, eriti kui on antud nädalaid sellega harjumiseks. Siiski võivad mõned töötajad mitte suuta uut süsteemi endale selgeks teha isiklike piirangute või lihtsalt õppimiseks vajaliku pikema aja tõttu.

 

KINNISTAMINE

ADKAR mudeli viimane element on kinnistamine –  oluline etapp kindlustamaks, et muudatus jääb püsima. Kinnistamine hõlmab mitmesuguseid tegevusi, tunnustamist, mehhanisme ja hüvesid, mis suurendavad tõenäosust, et muudatus jääb püsima. Kinnistamise mehhanismid võivad olla paigas juba enne muudatuse juurutamist, kuid kinnistamine individuaalsel tasandil toimub siiski alles siis, kui töötajal on juba võimekus olemas.

Mõtlemiseks

Pane kirja kinnistavad tegevused, mis aitavad muudatust säilitada.

  • Milliseid stiimuleid kasutatakse muudatuse kinnistamiseks?
  • Kas on ka stiimuleid, mis töötavad muudatusele vastu?
Näide

Organisatsioon on sidunud muudatuse eduka juurutamise töötajate preemiaga. Projekti sponsor on aktiivne ning nähtav, andes positiivset tagasisidet neile, kes on muudatuse ellu viinud. Juhid teevad tihedat koostööd töötajatega, kellel on muudatusega raskusi, et ka nemad suudaksid muudatuse edukalt läbida. Lisaks eemaldavad juhid aktiivselt tõkkeid ja tegelevad vastupanuga.

 

 Allikas: Prosci blogi

Muudatuste juhtimise ülevaade 10 minutiga

Anname 10 minutiga ülevaate muudatuste juhtimisest, milleks seda vaja on ja kuidas ta toimib.

Mis on muudatuste juhtimine? 

Muudatuste juhtimine on struktureeritud metoodika ja tööriistade kasutamine juhtimaks muudatuste inimestega seotud poolt. Muudatuste juhtimine on: 

  • Protsess, mida kasutavad projektimeeskonnad haldamaks süsteeme, protsesse ja muudatusi organisatsioonis 
  • Juhtkonna kompetents toetada organisatsioonis toimuvaid muudatusi 
  • Strateegiline võimekus suurendada muutumisvalmidust ja reageerimisvõimet 

Miks on muudatuste juhtimist vaja? 

Mitmed uuringud on näidanud, et tõenäosus projektiga soovitud eesmärgid saavutada, on otseselt seotud muutuste juhtimise efektiivsusega. 327 projektijuhiga läbi viidud uuringust (Business Process Reengineering Benchmarking report) ilmnes, et peamine takistus edu saavutamisel oli muudatuse ebaõnnestunud juhtimine inimestega seotud aspektides ning töötajate vastuseis. Töötajate vastupanule muudatusega seoses viidati 5x enam kui ühelegi teisele takistusele.  

Prosci uuringust selgub, et tipptasemel muudatuste juhtimise võimekusega saavutatakse eesmärgid kuni 6x tõenäolisemalt kui puuduliku muudatuste juhtimisega. Ainuüksi „kehvalt“ muudatuse juhtimise tasemelt „heale“ liikudes on võimalik suurendada edu tõenäosust kuni 3 korda.

 

Mõju omaksvõtule ja uue lahenduse kasutamisele 

Muudatuste juhtimise rakendamine mõjutab otseselt uue lahenduse omaksvõttu ja kasutamise kvaliteeti: 

  • Omaksvõtukiirus – kui kiiresti võtavad töötajad muudatuse omaks ja kui hästi püsib projekt ettenähtud ajagraafikus 
  • Lõplik kasutamine  kui paljud töötajad hakkavad uutmoodi tööle 
  • Asjatundlikkus – kui hästi saavad töötajad uues keskkonnas hakkama ja kas nad jõuavad oodatud tulemusteni

 

Mõju projekti eesmärkidele ja ROI-le 

Kui muudatuste juhtimisega saavutatakse uue lahenduse kiirem omaksvõtt, siis suureneb ka tõenäosus saavutada planeeritud eesmärgid püsides ajagraafikus ja eelarves. Kui inimeste pool on halvasti juhitud, jäävad projektid ajakavast maha, vähem töötajaid tuleb muudatusega kaasa ning projekti ROI on madal. Mõningatel juhtudel võivad projektid ka täielikult ebaõnnestuda 

Võtmerollid saavutamaks muudatuste juhtimises edu 

Peamised rollid on: 

Peamine sponsor 

Peamine sponsor on isik, kes muudatusprojekti tellib ning seda rahastab. See inimene tavaliselt kontrollib muudatuse poolt mõjutatud ressursse, süsteeme ja inimesi. Peamine sponsor omab tavaliselt õigust otsustada muudatuse ulatuse ja ajaraamistiku üle.  

Sponsor 

Sponsoriks on kõik tipp- ja keskastmejuhid, kes vastutavad töötajate või süsteemide üle, mis on muudatusest mõjutatud. Ehk sponsoriks on iga juht, kelle tugi ja aktiivne kaasalöömine on eduks vajalik.  

Sponsorlus 

Sponsorluse mõiste all mõeldakse tegevusi, mida töötajad oma juhtidelt ootavad. Nendeks on aktiivne ja nähtav osalemine kogu projekti vältel, sponsorite koalitsiooni loomine teiste juhtide ja alluvatega ning otsene suhtlus oma töötajatega.   

Sponsorite koalitsioon  

Sponsorite koalitsioon on projekti sponsorite ühendus. Tugev sponsorite koalitsioon on eduka projekti indikaatoriks, samal ajal nõrk sponsorite koalitsioon on märk sellest, et projekt jääb ajakavast maha, ei täida eesmärke või ebaõnnestub täielikult.   

Juhid 

Juhtidel, kelle töötajad on muudatusest mõjutatud, on kanda võtmeroll. Need juhid on muudatussõnumite eelistatud edastajad, mis on seotud sellega, kuidas muutus isiklikult töötajaid mõjutab.  

Huvigrupid 

Kõik muudatusest mõjutatud sponsorid, juhid ja töötajad moodustavad huvigrupi. Sinna võivad kuuluda ka välispartnerid, tarnijad ja kliendid.

Projektijuht 

See roll on määratud isikule, kellel on üldine vastutus projekti elluviimise eest. Tal on otsene igapäevane kontroll projekti meeskonna, tööülesannete ja projektiga seotud ressurside üle.  

Muudatusprotsessi juht 

See roll on määratud inimesele, kes loob projekti tarbeks muudatuste juhtimise plaanid ja hoolitseb selle eest, et need saaks ellu viidud. Muudatuste juhtimise plaanide alla kuuluvad kommunikatsioniplaan, sponsorite tegevuskava, coachimise kava, koolitusplaan ja vastupanu maandamise plaan.   

Muudatuste juhtimise protsessi mõistmine 

Terviklik lähenemine muudatuste juhtimisele hõlmab endas nii individuaalset kui ka organisatsioonilist muudatuste juhtimist: 

Organisatsiooniline muudatuste juhtimine 

See on protsess, mille abil kujundatakse ja viiakse ellu muudatuste juhtimise tegevusi, mis mõjutab laiemat hulka töötajaid, eesmärgiga saavutada muudatuse omaksvõtt ja laialdane kasutamine. Need tegevused on: 

Faas 1 – muudatuseks ettevalmistumine 
  • Hindamine, riskide analüüs ja strateegia väljatöötamine 
  • Muudatuste juhtimise ressurside määratlemine ja ettevalmistamine 
  • Vajaliku sponsorite mudeli loomine ning sponsorite ettevalmistamine muudatuse eestvedamiseks. 
Faas 2 – muudatuse juhtimine 
  • Kommunikatsiooni plaani loomine 
  • Sponsori tegevuskava loomine  
  • Juhtidele coachimise plaani väljatöötamine, aitamaks oma töötajatel muudatusega kohaneda
  • Koolitusplaani loomine  
  • Vastupanu maandamise strateegia väljatöötamine 
  • Projektijuhtimise ja muudatuste juhtimise tegevuste ühendamine  
  • Eelnimetatud plaanide elluviimine 
Faas 3 – muudatuse kinnistamine 
  • Tagasiside kogumine ja analüüsimine, auditite läbiviimine ja tulemuste mõõtmine  
  • Vastupanu algpõhjuste väljaselgitamine ning nendega tegelemine 
  • Edu tähistamine ning projekti tegevuste muutmine igapäevasteks ülesanneteks 

Individuaalne muudatuste juhtimine  

Individuaalne muudatuste juhtimine tegeleb iga töötajaga isiklikul tasandil. Edukas individuaalne muutus hõlmab endas viit järjestikku läbitavat sammu. Seda nimetatkase Prosci ADKAR® mudeliks:  

  • Teadlikkus, miks muudatust on vaja 
  • Tahe muudatuses kaasa lüüa 
  • Teadmised, kuidas muutuda  
  • Võimekus muudatus ellu viia 
  • Kinnistamine, et muudatus jääks püsima 

Alles siis, kui töötajad on edukalt läbinud individuaalse muutuse, on võimalik saavutada organisatsiooni eesmärke.

 

Organisatsiooni muutumisvõime kasvatamine 

Organisatsiooni muutumisvõime kasvatamine (enterprise change management) on muudatuste juhtimise struktureeritud ja teadvustatud  kasutuselevõtt kogu organisatsioonis. Kõrgeima muudatuste juhtimise küpsusastme saavutanud organisatsioonid loovad infrastruktuuri, mis muudab muudatuste juhtimise organisatsiooniliseks võimekuseks ja strateegiliseks konkurentsieeliseks. Muudatuse juhtimise praktikate, protsesside ja pädevuse muutmine igapäevaseks tavaks aitab sellel saada organisatsiooni põhikompetentsiks ja osaks organisatsioonikultuurist. Muudatuste juhtimise strateegia juurutamine aitab kaasa agiilsele ja muutumisvalmile organisatsioonile.

 

Kokkuvõte 

Muudatuste juhtimise eesmärk on aidata töötajatel edukalt läbida muudatusprotsess:  

  • Suurendada muudatuse edukuse tõenäosust ja seeläbi eesmärkide saavutamise tõenäosust 
  • Maandada töötajate vastupanu muudatusele 
  • Tekitada organisatsioonis muudatuse juhtimise kompetents 

Muudatuste juhtimiseks vajalikud teadmised ja tööriistad on võimalik omandada Prosci muudatuste juhtimise sertimisprogrammis, mi on nüüd kättesaadav ka Eestis. Vaata lähemalt.

 

  • 1
  • 2