Skip to main content

7 põhjust, miks digimuutused ebaõnnestuvad

25% digimuutustest ebaõnnestub täielikult, 20% kuni 50% puhul ei saavutata soovitud tasuvust (ROI´d) ja kuni 50% vajab pärast lõpetamist ulatuslikku ümbertegemist. Selles artiklis vaatame lähemalt 7 peamist põhjust, miks digimuutused on soovituga võrreldes vähem tulemuslikud.

1. Digimuutuse projekt ei ole piisavalt selgelt määratletud

See võib tunduda üllatav, kuid me peame alustama küsimusega “miks”. Mõelge läbi vastused küsimusele “Miks me seda teeme ja miks just praegu” ja “Mis juhtub, kui me seda ei tee?” Mida selgem on projekti edu definitsioon, seda tõhusam elluviimine.

2. Puudulik eestvedamine

Sageli peetakse tehnilisi projekte IT-projektideks ja need suunatakse IT-osakonda. See ei ole õige. IT-projektid on äriprojektid. Edu saavutamiseks läheb vaja tugevat sponsorit, kes on aktiivne ja nähtav, ehitab juhtkoalitsiooni ja kommunikeerib visiooni. Lisaks peamisele sponsorile, peaksid kõigi võtmejuhid olema aktiivsed ja nähtavad kogu muudatuse ajal. Seda ei saa kunagi pidada lihtsalt IT-projektiks.

3. Vastutuse puudumine

See on seotud eelmise põhjusega, kui digimuutusi käsitletakse pelgalt IT-projektidena siis ei võta keegi väljaspool IT-osakonda nende eest vastustust. Kuid laiemat ringi töötajaid mõjutavad digimuutused ei ole IT-projektid, vaid kogu organisatsiooni projektid. See tähendab, et edu saavutamiseks läheb vaja tarka muudatuste juhtimist. Ära unusta, et investeeringutasuvus tuleneb kolmest põhikomponendist: omaksvõtu kiirus, kasutuselevõtt ning oskuslik kasutamine. Need on seotud omaksvõtu saavutamisega – ehk teisisõnu nende projektide õnnestumiseks peame aitama inimesi läbi omaksvõtu (ADKAR) protsessi.

ADKAR

4. Ebatõhus kommunikatsioon

Muidugi on muudatuste juhtimisel kommunikatsioon võtmetähtsusega. Tavapärase kommunikatsiooni ja hästi läbimõeldud muudatuse kommunikatsiooni peamine erinevus seisneb selles, et enne sõnumi koostamist tuleb tuvastada publik.
Samuti tasub meeles pidada John Kotteri tsitaati: “Kui te ei suuda oma muudatuse visiooni kellelegi 5 minuti või vähema aja jooksul edasi anda nii, et tekib teadlikkus ja huvi, siis te pole veel valmis kommunikeerima.“

Kommunikatsiooni läbimõtlemisel võivad olla abiks ka need Prosci uuringu tulemused:
– Oluline on kasutada erinevaid kommunikatsioonikanaleid ja tagada, et silmast-silma suhtlus, sealhulgas virtuaalselt, oleks üks neist.
– Töötaja otsene juht on eelistatud sõnumi edastaja muudatuste isikliku mõju kohta ning tippjuhid muudatuste äriliste põhjuste ja suure “miks-i” kommunikeerijana. Kas ja kuidas oled need sõnumi saatjad ette valmistanud?
– Sõnum peab olema avatud ja läbipaistev ning seda tuleb korrata viis kuni seitse korda.

5. Plaani või selge ajakava puudumine või halb ajaplaneerimine

Siin on oluline muudatuste juhtimisega seotud taipamine. Millal me hakkame nägema ärilist kasu muudatuses, mis sõltub suurel määral inimfaktorist? Vastus on live’i mineku ajal, mis tähendab, et töötajad peaksid sellel momendil olema ADKAR mudeli võimekuse (Ability) faasis. Live’i minnes peaksid töötajad saama öelda: „Ma olen teadlik, kuidas planeeritud muutus aitab mul paremini tööd teha ja ma olen otsustanud selles kaasa lüüa. Mul on olemas vajalikud teadmised ja ma oskan töökohal uusi süsteeme soovitud moel kasutada.“ Alles võimekuse faasis hakkame realiseerima digimuutusega soovitud organisatsioonilisi eesmärke.

6. Puudujäägid testimises või tagasiside käsitlemata jätmine

Muudatuste juhtimise seisukohast peame olema keskendunud lõppkasutaja tahte elemendile. Olenemata sellest, kui uhke ja tehnoloogiliselt arenenud auto ka poleks, kui keegi ei võta seda tehasest tulles omaks ega hakka sellega sõitma, siis oleks võinud inimestele ju lihtsalt jalgratta kinkida.

7. Vale probleemi lahendamine

Mõnikord ettevõtted loovad midagi probleemi lahendamiseks, kuid selgub, et nad tegelevad vale probleemiga. Alusta „miks“-i määratlemisest ja keskendu ADKAR mudelile, eriti tahte komponendile. Mis on see probleem, mida teie organisatsiooni eesliinil olevad inimesed näevad? Mis on see, mida teil on vaja tegelikult muuta ja lahendada?

 

Loe lisa SIIT kuidas muudatuste juhtimine aitab kaasa digimuudatuste õnnestumisele.

 

Originaal artikkel leitav Prosci blogist.