Autor: uku

Kui soovid omandada muudatuste juhtimise sertifikaadi, kuid vajad selleks organisatsioonipoolset nõusolekut. Organisatsioonid, eelarved ja projektid võivad olla vägagi erinevad. Mis kõnetaks Sinu organisatsiooni?

KASUD PROSCI MUUDATUSTE JUHTIMISE KOOLITUSEST

Kas Sinu organisatsiooni juht on teadvustanud, et tõhus muudatuste juhtimine aitab olulisel määral säästa raha ja aega ning suurendada projektide investeeringutasuvust (ROI)? Kui eelarved on piiratud ja tulud langevad, on olulisem kui kunagi varem saavutada muudatuste kiire omaksvõtt ja edukus.

Alljärgnevalt toome 6 põhjust, miks võiks kaaluda Prosci Muudatuste juhtimise sertifitseerimisprogrammis osalemist.

1. Keeruliste organisatsiooniliste muudatuste tempo ei lange

Prosci uuringud näitavad, et endiselt toimuvad ERP- ja CRM-süsteemide juurutused, IT-tarkvara ja riistvarauuendused ning globaalsed digitaalsed transformatsioonid. Sama kehtib ka protsesside täiustamise, kultuurimuudatuste, ümberkorralduste, ühinemiste, kolimiste ja muude organisatsiooniliste muudatuste kohta.

2. Projektide läbikukkumised lähevad kalliks maksma.

Ümbertegemine, eelarve ja tähtaegade ületamine on iga organisatsiooni jaoks kulukas. Kui ressursid ja rahastus on piiratud, on muudatuse elluviimise õnnestumine kohe esimesel korral veelgi olulisem. Prosci uuringud näitavad, et tõhusa muudatuste juhtimisega on võimalik saavutada projekti eesmärgid kuni 7 korda tõenäolisemalt.

3. Struktureeritud lähenemine = edu.

Prosci uuringus osalejatest, kes rakendasid metoodikat, saavutas 59% muudatuste juhtimise efektiivsuses hea või suurepärase taseme, ent ainult 26% saavutas samasuguse edu struktureerimata lähenemisviisidega.

4. Saad õpitavaid oskusi koheselt oma käsiloleva projekti peal rakendada

Koolituse ajal töötad koolitaja juhendamisel oma organisatsiooni reaalse projekti kallal. Kolmanda päeva lõpuks valmib Sinu projekti muudatuste juhtimise strateegia koos taktikalise plaaniga, kuidas liikuda edasi.

5. Digitaalsed praktilised tööriistad

Prosci digitaalsed tööriistad, sealhulgas Proxima, juhendavad Sind muudatuste juhtimise protsessis ning toetavad andmete ja uute teadmistega, et saavutada muudatustega edu.

6. Muudatuste juhtimine suurendab inimestest sõltuvat ROI´d

Kui Sinu projekti edu sõltub sellest, kas inimesed selle omaks võtavad ja kasutama hakkavad, aitab muudatuste juhtimine saavutada oodatud ROI. Tegelikult, mida rohkem sõltuvad projekti tulemused omaksvõtust ja rakendamisest, seda suurema panuse annab tõhus muudatuste juhtimine.

MILLEST RÄÄKIDA JUHIGA

Sina tead Prosci ülemaailmset mainet, kuid teie organisatsiooni juht ei pruugi sellega kursis olla. Alltoodud jutupunktid aitavad Sul arutada Prosci muudatuste juhtimise sertifikaadi väärtuse üle just selles keeles, mida juhid kalduvad eelistama.

Tõestatud parim praktika

Prosci on laialdaselt tunnustatud globaalne liider muudatuste juhtimise uuringute ja koolituste alal – enam kui 80% Fortune 100 organisatsioonidest on valinud Prosci. Nende sertifitseerimisprogrammis osalemine annab juurdepääsu valdkonna uusimatele uuringutele, parimatele praktikatele, raamistikele, mudelitele ja metoodikale, tagades, et meie muudatuste juhtimise algatused põhinevad kõige ajakohasematel ja tõhusamatel strateegiatel.

Põhjalik käsitlus

Prosci sertifitseerimisprogramm pakub terviklikku sisu, mis hõlmab muudatuste juhtimise kõiki aspekte alates muudatuste kavandamisest ja elluviimisest kuni vastupanu käsitlemiseni ja töötajate kaasamise suurendamiseni. Praktiline programm tagab, et omandad just need teadmised ja oskused, mis on vajalikud Sinu organisatsiooni muudatuste edukaks juhtimiseks.

Inimkeskne metoodika

Prosci metoodika tuumaks olevat ADKAR mudelit, rakendatakse laialdaselt organisatsioonides üle kogu maailma. Kuna organisatsioonid muutuvad ühe inimese kaupa, võimaldab Prosci metoodika õppimine tõhusamalt tuvastada ja maandada igaühe potentsiaalse vastupanu ning suunata töötajaid läbi teadlikkuse, tahte, teadmiste, võimekuse ja kinnistamise faasi. Tagades nii oluliselt suurema omaksvõtu taseme ja asjatundlikuma ellurakendamise.

Prosci muudatuste juhtimise sertifitseerimiskoolituse kohta saad rohkem lugeda SIIT. 

Originaalartikkel leitav Prosci blogist.

Mis tagab organisatsiooni edukuse? Peamiselt on selle taga kaks tegurit – organisatsiooni võimekus ja organisatsioonikultuur ehk tervis.

Maarika Lember, Leadership Pipeline ärisuuna juht ja konsultant

Organisatsiooni võimekus tähendab tööprotsesse, eriteadmisi ja -oskusi – kuidas turundada, juhtida finantse, tegutseda kulutõhusalt jne – kõike seda, mida õpetatakse ülikoolis. Paljudes organisatsioonides on kõik protsessid ja tegevused timmitud ning lihvitud nii, et kõik toimib nagu kellavärk, kuid ometi ei ole supertulemusi.

Organisatsiooni tervist väljendab tema kultuur. Milline on õhkkond, kas inimesed tahavad sinna tööle tulla, kas töötajate silmad säravad, ideed kerkivad ja igaüks võtab vastutuse? Sellisesse organisatsiooni sisse astudes tervitavad sind naeratavad näod ja avatud hoiak. Olulised on aga mõlemad tegurid – paljud entusiasmil põhinevad start-up’id ebaõnnestuvad, kui nad ei suuda arendada oma sisulist võimekust piisavalt.

VÄÄRTUSED ON OLULISED

Lihtsam on uuendada süsteeme või timmida protsesse, keerulisem aga mõjutada inimesi, kes on kultuuri kandjad ja kujundajad. Rääkides juhtimiskultuurist, ei ole mõeldav, et timmime kõik juhid ühesuguseks. See ei tagaks soovitud tulemusi ega poleks ka tehtav. Pigem on oluline see, milliste väärtuste toel ja nimel me juhtidena ühes organisatsioonis tegutseme. Tähtis ei ole, et me oleksime ühel arvamusel, vaid oluline on see, mis paneb meid tegutsema, mida me väärtustame. Näiteks kui me inimeste ja juhtidena väärtustame pidevat arengut ja õppimist kui ühte edu tagavat asjaolu, on see üheks nurgakiviks tegutsemisviiside valikul. Kui juhi mõte saab meeskonna koosolekul rohkesti kriitikat, võib juht reageerida erinevalt:

• ignoreerib tagasisidet või libiseb sellest üle huumoriga
• hakkab oma seisukohta kaitsma ja toob välja teise idee nõrgad küljed
• tunnustab teistsuguste mõtete esitamise eest ja küsib täiendavaid küsimusi, algatades niimoodi võimaluse uute mõttekäikude sündimiseks

REAGEERIMISVIISIDE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED

Juhti võib tagant sundida soov võimalikult kiiresti tulemusi saavutada või suurtel kogemustel põhinev teadmine, et selline lahendus ei tööta. Tulemuseks on tagasiside andja solvumine ja sulgumine – mind ei kuulata, minu mõtteid ei hinnata. Ei ole mõtet kaasa mõelda ja rääkida. Juhil ei ole enam ligipääsu selle inimese kogemustele, märkamistele, uutele ideedele. Tõenäosus teha vigu suureneb ja uuendusmeelsus väheneb.

Inimesed võivad käituda instinktiivselt. Kuniks on fookuses ülesanne ja dialoog ei muutu emotsionaalseks, võib ka see lähenemine viia tulemusliku lahenduse väljatöötamiseni, kui tegu on tugevamate inimtüüpidega. Oluline on hoida fookuses ühesugust eesmärki ja mitte keskenduda sellele, kellel on õigus. Suur on oht, et dialoog eskaleerub isiklikule tasandile. Tulemuseks on erisugused negatiivsed emotsioonid ja motivatsiooni/kaasatuse vähenemine, eriti just vaiksemate ja vähem sotsiaalsete inimeste puhul.

Teadlik käitumine, mille aluseks on siiras soov saada paremini aru teise inimese mõttekäigust ja usk, et sellise dialoogi abil on võimalus areneda mõlemal poolel. Võimalike ohukohtade esile toomine küsimuste abil vähendab emotsioonide tekkimise tõenäosust ja toetab mõtete selginemist. Tulemuseks võib olla koostöös sündinud uus idee ja/või suureneb väärtuslikkuse tunne, mis omakorda toidab motivatsiooni.

TEADLIKUMAD KÄITUMISVALIKUD

Oluline on ühesugune arusaam sellest, mida on vaja teha ja kuidas me peame oluliseks toimida. Vundamendi moodustab juhi selge arusaam sellest, mida temalt oodatakse ehk mida on vaja, et tema juhtimistöö oleks hästi tehtud (näiteks on igale töötajale seatud selged ja arusaadavad eesmärgid, eesmärkide suunas liikumist jälgitakse ja antakse adekvaatset tagasisidet, töötaja tunneb pidevat toetust, meeskonnatöö toimib jne).

Need on tegevused, mille kaudu juht loob väärtust, mis on objektiivselt jälgitavad ning muudavad juhtimistöö ka mõõdetavaks. Juhid peavad tundma end selliste tegevuste eest vastutavana. Organisatsiooni ülesanne on tagada seda erisuguste protsesside (nt OKR, tulemusvestlused, potentsiaali hindamise protsess jne) või sündmuste (juhtide tunnustamine, juhtide kogemusklubid, parimate praktikate hommikud jne) abil.

Küsimustele „mida?“ ja „miks?“ vastamine käib käsikäes. See on väga tähtis, sest me hakkame teistmoodi tegutsema vaid siis, kui me päriselt usume, et seda on vaja. Hea on parandada eneseteadlikkust – miks ma üldse niimoodi tegutsen? Kust on pärit minu uskumused ja tõekspidamised juhtimise kohta? On need praegugi põhjendatud? Mis mind juhina motiveerib?

Mida rohkem võimalusi loome oma juhtidele neil teemadel mõtiskleda, seda selgemaks saab ta oma sisemaailma ja nii saab teha teadlikumaid käitumisvalikuid. Abiks on nii koolitused kui ka raamatute lugemine, kuid veelgi tähtsam on hoida teemat pidevalt fookuses, nt tekitades olukordi, kus juhil tuleb sel teemal mõtteid vahetada kas kolleegidega või oma juhiga.

EBAÕNNESTUMISTE JAGAMINE LOOB USALDUST

Edumeelsed organisatsioonid kasutavad professionaalsete ebaõnnestumiste jagamiseks ja nendest õppimiseks regulaarseid kohtumisi (F*ckup nights-formaadis), kus kuni paaritunnise kohtumise käigus jagavad 2–3 juhti etteantud küsimuste abil mõnda oma ebaõnnestumist juhina. Fookus on õppimisel – mis on omavahel seotud ja milliseid järeldusi tehakse ning milliseid mõtteid/seoseid tekitas jagatud lugu kuulajates. Paradoksaalsel kombel suurendab ebaõnnestumiste jagamine juhtide seas usaldust, enesekindlust ja kogukonnatunnet. Sel teekonnal jõuame uutele tasanditele, kuid päris valmis ei saa kunagi.

Vastus küsimusele „kuidas?“ on küll iga juhi jaoks individuaalne ja oleneb olukorrast, kuid eelkõige peaks see juhinduma organisatsiooni väärtustest. Mida rohkem on võimalust väärtuste ilmnemist kogeda ja kuulda, seda selgemaks ja võimsamaks nad saavad.

Me saame seda, kuhu oma fookuse seame. Kui ma juhina tahan oma meeskonnas suurendada ühiste väärtuste järgimist, siis võin otsustada, et korra kuus eraldan meeskonnakoosolekust 15 minutit selleks, et visata õhku ühistest väärtustest lähtuvad küsimused, näiteks:

• Mis viimasel kuul sinu koostöövalmidust suurendas/vähendas?
• Millist kliendikeskset tegevust meeskonnas/organisatsioonis märkasid?
• Millist oma kolleegi ausat reageeringut tunnustad?

Küsimuste mõte on algatada mõttevahetus, mitte niivõrd saada õigeid-valesid vastuseid. Kui tulemuslikkuse vundament on paigas, tuleb juhtidel olla soodsa juhtimiskultuuri kujundamisel „suunamudijaks“ – olles eeskujuks, märgates, tuues esile, esitades küsimusi, algatades mõttevahetusi. Iga inimese käitumine on tema enda teha. Vahel piisab muutuse algatamiseks vaid ühest küsimusest või vestlusest.

Artikkel avaldatud Personali Praktikus.

Miks me üldse vajame muudatuste juhtimist?

Et sellele küsimusele vastata, tasub endalt esmalt küsida: Mis kasu toob uus protsess, kui vähesed seda järgivad? Mis kasu toob uus tehnoloogia või süsteem, kui seda kasutatakse ainult osaliselt? Muudatuste tulemused on lahutamatult seotud sellega, kas muudatus saab osaks käitumismustrist kuidas töötajad oma igapäevatööd teostavad. Tehnilise lahenduse rakendamine on vaid osa võrrandist. Inimeste asetamine muudatuse keskmesse ja nende toetamine lahenduste omaksvõtus ja kasutamises on tegelikult see koht, kus kasu realiseerub.

Me rakendame muudatuste juhtimist, kuna see aitab saavutada muudatusega soovitud tulemusi läbi inimeste. Seda illustreerib hästi järgmine näide, kus 2 organisatsiooni viisid ellu samasisulist muudatust, kuid saavutasid vägagi erinevad tulemused.

ORGANISATSIOON A: EI RAKENDANUD MUUDATUSTE JUHTIMIST

Organisatsioon A püüdis ellu viia muudatust, mille kohaselt esitaksid töötajad kuluaruanded paberi asemel elektrooniliselt. Võimalik kasu organisatsioonile oleks suur. Töötlemiskulud ja veamäär vähenevad, kulude jälgimise aeg lüheneb.

Projektimeeskond tagas, et õige tarkvara oli paigas ja töötas. Töötajad olid kohustatud osalema uut protsessi käsitlevatel koolitustel. Kahe kuu möödudes olid uude kuluaruandlussüsteemi sisse loginud vaid pooled töötajatest ning 25% neist esitasid aruanded valesti. Selle tõttu pidi raamatupidamisbüroo paljud aruanded käsitsi ümber tegema. See, mis oleks pidanud kaasa tooma suurema tõhususe, osutus lõpuks vähem efektiivseks. Soovitud eesmärgid jäid täitmata, elluviimise ajakava tuli pikendada ja projekt ületas eelarvet.

ORGANISATSIOON B: RAKENDAS MUUDATUSTE JUHTIMIST

Organisatsioon B püüdis samuti juurutada sarnast elektroonilist kuluaruandluse süsteemi.

Projektimeeskond kasutas muudatuste juhtimist kohe projekti algusest peale. Enne personali koolitusele saatmist viidi läbi teadlikkuse tõstmise kampaania, milles räägiti muudatuse põhjustest ja sellest, kuidas see töötajaid mõjutab. Samal ajal projektimeeskond tagas selle, et kõik peamised sponsorid ja juhid olid kaasas, tekitasid muutuse soovi ja põnevust ning juhendasid üksikuid töötajaid, kes vajasid rohkem tähelepanu. Projektimeeskond arendas välja koolituse, mis oli kohandatud töötajate konkreetsetele vajadustele. Tegutseti koos juhtidega tagamaks, et kõigi töötajate oskused oleksid vastavuses soovitud tulemuste saavutamiseks vajaliku kasutuselevõtu määra ja eeldatud kiirusega. Pärast muudatuse juurutamist astus projektimeeskond samme uute käitumisviiside tugevdamiseks, premeerides avalikult ning küsides tagasisidet selle kohta, kuidas uut protsessi veel edasi arendada.

Esimeses organisatsioonis jäi muudatusega soovitud mõju saavutamata, teises saavutati muudatuse eduks vajalik käitumise muutus ja omaksvõtt kiiresti ning etteantud eelarves. Elluviimise protsess tervikuna ei võtnud oluliselt rohkem aega.

Võtmeküsimus, mida endalt küsida mistahes muudatuse elluviimisel on, kui suur protsent muudatuse tulemustest sõltub töötajate omaksvõtu kiirusest ja lõplikust kasutamisest? Enamasti sellele küsimusele järgi mõeldes leiavad juhid, et tulemused sõltuvad inimfaktorist väga suurel määral. Kui see on nii, kas oled mõelnud, kui palju peaksid investeerima muudatuste omaksvõtu saavutamisele ja mis on selle hind, kui omaksvõtu määr jääb oluliselt väiksemaks?

Järgnev näide aitab nende küsimuste mõju illustreerida.

Kuidas vastaksid neile küsimustele oma organisatsiooni muudatuse kontekstis:

1. Millist mõju soovid oma muudatusega saavutada? Mis see numbrites tähendaks?
2. Kui suur protsent Sinu muudatuse tulemustest sõltub töötajate omaksvõtu kiirusest ja lõplikust kasutamisest?
3. Millised on tagajärjed kui inimesed ei tule muudatusega soovitud määral kaasa?
4. Milline on saamata jäänud tulu kui töötajate omaksvõtt on nt 50% väiksem?

Allikas: Prosci (artikkel on osaliselt kohandatud Prosci blogiartiklist, autor Tim Creasey)

Change Partnersi konsultandid Ekke Sööt ja Liis Paemurru käisid Äripäeva raadios rääkimas muudatustest ja sellest, kui edukad on Eesti ettevõtted nende juhtimises. Head kuulamist ja kaasamõtlemist!

Olulisemad trendid Eesti organisatsioonide juhtidelt võrdluses üleilmse kogemusega

Avaldatud ka www.personaliuudised.ee portaalis.

Autorid: Ekke Sööt ja Liis Paemurru, Change Partners OÜ

Täna jääb Eesti organisatsioonide juhtide hinnangul ¾ muudatustega soovitud tulemus saavutamata. Et olla üleilmses tihenevas konkurentsis edukas ja saavutada seatud ambitsioonid, ei piisa ainult nutikatest lahendustest, vaid läheb vaja ka tasemel elluviimise suutlikkust.

Change Partners küsitles 2022. aasta sügisel enam kui 160 Eesti organisatsioonide juhti, et paremini mõista, milline on meie asutuste tänane kogemus muutuste juhtimisega. Järgnevalt toome sinuni ülevaate olulisematest trendidest, mis uuringust välja tulid ning võrdleme tulemusi üleilmse suurima samalaadse uuringuga (Prosci Best Practices in Change Management, 2020).

Viis muudatuste juhtimise väljakutset

1. Muudatused ei ole täna nii tulemuslikud kui sooviksime.

Täna jääb organisatsioonidel palju potentsiaali muudatustega realiseerimata. Ebaõnnestunud muudatustel on alati tagajärjed – projektid lähevad üle tähtaja, eesmärgid saavutatakse vaid osaliselt, inimesed lahkuvad ja iga järgmist muudatust on raskem teha.

Prosci üleilmne uuring mitmetuhande organisatsiooniga annab siinkohal lootust näidates, et tulemuslik muudatuste juhtimine suurendab kordades projektide edu. Väikeste edusammude sihipärane rakendamine võib tuua kaasa suure mõju projekti tulemustele.

2. Organisatsioonides on muudatustest küllastumine kõrge

Üleilmses uuringus toob muudatustest küllastumise välja koguni 73% juhtidest. 

Küllastumisel on tagajärjed – projektid ei too oodatud tulemusi, inimesed lahkuvad, mõju klientidele jne. Kuidas sellega hakkama saada?

Prosci üleilmne uuring pakub juhtidele järgmised 3 soovitust küllastumisega paremaks hakkamasaamiseks:

1. Rohkem portfoolio vaadet muudatustele, tippjuhtide teadlikkus, tahe ja oskused selleks
2. Organisatsiooni muutumisvõime arendamine tervikuna
3. Strateegiline selgus ja muudatuste parem sidumine strateegiaga

3. Struktureeritud lähenemist muudatuste elluviimisel rakendatakse täna pigem vähe.

Eesti juhtide hinnangul on täna kuuendikes organisatsioonidest struktureeritud lähenemine kasutusel regulaarselt. Samas enam kui pooled organisatsioonid (55%) kasutavad ​struktueeritud lähenemist harva või mitte üldse.

Miks see on oluline teema?

Struktureeritud lähenemine ning muutumisvõimekuse tõstmine organisatsioonis tervikuna on parim vasturelv tänasele keskkonnale, kus muudatustest küllastumine on kõrge. Me ei saa enamasti muuta seda kui palju muudatusi meid organisatsioonina mõjutavad, küll aga saame kohandada oma lähenemist neile ja suurendada võimekust paremini muutusi juhtida.

4. Juhid vajavad rohkemat ettevalmistust muudatuste edukamaks elluviimiseks.

Võrreldes üleilmse Prosci uuringuga, oleme oma arvamuses positiivsemad – sealne nõnda arvajate hulk oli  ainult 3%.

Prosci parimatest praktikatest lähtudes on juhil muudatustes täita 5 olulist rolli kogu muudatuse juurutamise vältel ning nende teadvustamine ja õige täitmine suurendab oluliselt töötajate poolset muudatuse omaksvõttu. Need on:

1. Sõnumi saatja
2. Sidepidaja
3. Eeskuju
4. Vastupanu maandaja
5. Coach

5. Organisatsioonidel napib suutlikkust toime tulla kiiresti muutuva ja turbulentse väliskeskkonnaga

Pole mingi saladus, et Covid-19 üleilmse pandeemia algus tõi kaasa palju muutusi väliskeskkonnas, millest sõltuvalt toimusid kiired muudatused pea kõikides Eesti organisatsioonides. Kui küsisime, mida peavad organisatsioonid lähima kahe aasta jooksul muudatuste elluviimisel suurimateks väljakutseteks, toodi olulisima asjane välja kaks tegurit: muudatustest küllastumine & väliskeskkond.

Parim lahendus kiiresti muutuvas turuolukorras edukaks muudatuste elluviimiseks on üldine organisatsiooni muutumisvõimekuse tõstmine. Siin on uuringus osalejate TOP 3 tegurit, mis sellele enim kaasa aitaksid:

1. Muudatuste juhtimise võimekuse kasvatamise juhtimine kui muudatusprojekt ise – läbimõeldud ja struktureeritud lähenemine
2. Muudatused ja nende omaksvõtt kui organisatsioonikultuuri loomulik osa
3. Muudatuste juhtimise kompetentsi liitmine teatud rollide võtmekompetentside hulka

Ükski neist kolmest lahendusest pole pelgalt koolitus või ühekordne tegevus, vaid hõlmab laiemat tegevuste kogumit ja strateegilisemat vaadet muudatuste juhtimisele. Need on üleilmsele parimale kogemusele tuginedes väga õiged kolm asja, millele keskendumine toob suuremat tulemuslikkust.

Kokkuvõtteks

Muudatuste juhtimise kvaliteedi tõstmine aitab organisatsioonidel saavutada suuremal määral soovitud tulemusi ja tänasel paljude paralleelsete muutuste ajastul on see hädavajalik. Hea uudis on see, et organisatsiooni muutumisvõimekust saab arendada ja juhid üle maailma näevad selleks võimalusi.

Change Partnersi asutaja ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE üks asutajaliikmetest Mati Sööt käis PARE podcastis rääkimas lähemalt sellest, kust ja miks tuli toona otsus asutada personalijuhtide ühing ja milline oli inimeste juhtimise valdkond 30 aastat tagasi. Samuti selgitas Mati, millised on 2022. aasta suurimad personalijuhtimise väljakutsed ja jagas ka kolme soovitust juhtimiskvaliteedi arendamiseks.

Head kuulamist!

Hea meel on teada anda, et alustasime 2021. aastal koostööd Leadership Pipeline Instituudiga Taanis, mis võimaldab meil oma klientideni tuua ülemaailmset tunnustust leidnud Leadership Pipeline juhtimisraamistiku.

Kujutate ette ettevõtet, kus on finantsjuht, kuid puudub eelarveprotsess ja raamatupidamissüsteem? Sellistes tingimustes on finantsjuhil raske edu saavutada. Finantsprotsessid loovad selguse ja kindluse, rahaasjad on kontrolli all ja probleemidest on lihtne rääkida.

Vähem pööratakse tähelepanu sellele, et ka juhtimine ise on üks ettevõtte edukust tagavaid funktsioone ning vajab samuti sisemist süsteemi. Reeglina käsitletakse juhtimist üldiselt st. arutletakse, kas Rein on hea juht või mitte ning andmed sellise hinnangu andmiseks on puudulikud. Parimal juhul on olemas kord aastas kogutav üldistes terminites töötajate tagasiside. Samal põhjusel on ka juhtimiskoolituste kasutegur väike, reeglina alla 15%.

Leadership Pipeline ehk juhtimise rollitasandite käsitlus aitab luua ettevõttesisese juhtimissüsteemi, kus teadvustatakse iga juhtimistasandi poolt loodav väärtus ja sõnastatakse konkreetsed käitumuslikud ootused. See loob võimaluse konkreetsetel alustel juhte valida, tulemuslikkust suunata ja arendada. Rein võib olla hea meeskonnajuht, kuid ei soovi teha juhtide juhi tööd. Mihkel on suurepärane funktsioonijuht, kuid organisatsiooni juhiks arenemiseks peaks ta tööd tegema oma ühe või mitme oskusega. Ja keegi ei pea ennast seepärast halvasti tundma. Sest olemas on teadmine, millist väärtust iga juhtimistasand oma tööga loob ning mida on vaja arendada, et järgmisele tasandile liikuda.

Leadership Pipeline raamistik annab ühise keele ja ühise arusaamise, kuidas meil asjad käivad, mis on abiks nii probleemide lahendamisel, otsuste tegemisel kui võimaluste tõhusal kasutamisel üle organisatsiooni. Kogu väärtusahel hakkab tõhusamalt tööle. Ettevõtte juht saab tegeleda strateegiliste küsimustega ja erinevate huvigruppidega suhtlemisega, sest tema meeskonnas olevad juhid arendavad oma valdkondi, teevad omavahel tõhusat koostööd ja haldavad ära juba tehtud plaanide elluviimise. Ühtlasi on olemas ka ülevaade juhtide järelkasvust erinevatele tasanditele, sest juhtimisalast tööd ja selleks vajalikke oskuseid jälgitakse ja arendatakse regulaarselt.

Kui soovid rohkem infot, kuidas ettevõttesisest juhtimise tugisüsteemi luua ja juhte arendada, siis piilu siia või broneeri aeg tasuta konsultatsiooniks siin.

Change Partners alustab 2021 sügisel Eesti avaliku teenistuse tippjuhtidele (peamiselt peadirektorite asetäitjad) suunatud arenguprogrammi Maxwell läbiviimist. Selle missiooniks on toetada nutikamat riigivalitsemist ja saavutada riigi strateegiliste eesmärkide elluviimine läbi juhtimiskvaliteedi ja koostöö arendamise.

Tegemist on Eestis unikaalse individuaalsest arenguteest lähtuva programmiga, kus iga osaleja saab valida endale sobivad moodulid ja õpiampsud.

Programmi tellijaks on Riigi Tugiteenuste Keskus ja programmi läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist tegevuse “Inimressursi koolitus ja arendamine” raames.

Loe programmist lähemalt SIIT

Organisatsioonid on pidevas muutumises. Olgu see siis uue strateegia välja töötamine või turutrendidele reageerimine, muudatused on oluline osa organisatsiooni pikaajalisest edust.

Kuid ikkagi reageerivad inimesed muudatustele väga erinevalt. Kas oled kunagi mõelnud, miks? Millised on muudatuste juhtimise strateegiad nende olukordade lahendamiseks? Üheks põhjuseks, miks muudatused ebaõnnestuvad, on see, kui juhid ei arvesta muudatustest johtuvaid inimestega seotud aspekte.

Ühes mahukaimas muudatuste juhtimise uuringus vaadeldi 10 aasta jooksul rohkem kui 100 organisatsiooni ning Harvardi ärikooli professor John Kotter leidis, et ligikaudu 70% muudatustest ebaõnnestub. Nii suured kui ka väiksed muudatused ebaõnnestusid, kuna ei suudetud tekitada inimestes vajalikku pühendumist. Siinkohal võib DiSC® osutuda hindamatuks abimeheks.

DiSC mudel koos Prosci® muudatuste juhtimise tööriistadega muudab inimeste juhtimise oluliselt lihtsamaks ning tõhusamaks.

DiSC mudel on üles ehitatud kahele käitumuslikule dimensioonile, millest moodustub 4 põhiprofiili. Iga profiil ehk käitumisstiil kirjeldab eelistatud keskkonda, kommunikatsioonistiili ja tööalaseid suhteid. Profiilid viitavad ka suurimatele hirmudele, motivaatoritele, stressi allikatele ja suhtumisele muudatustesse.

Ilma täpsemalt läbi mõtlemata, kuidas erinevaid isiksusi oma meeskonnas juhtida, võib muudatus osutuda inimeste jaoks väga keerukaks ning selle läbiviimine nõuda juhtidelt suurt pingutust.

Üks kõige ebameeldivamaid asju juhi jaoks on töötajate vastupanu muudatustele. “Miks nad lihtsalt ei võiks sellega kaasa tulla ja teha, mis on vajalik, et muudatus õnnestuks?” Aga see oleks liiga lihtne…

Teiste isiksuste mõistmise olulisus

Muudatuse ajal on sinu ja teiste emotsionaalne intelligentsus kriitilise tähtsusega, et:

• hoida töötajad kaasatuna ja produktiivsena
• vähendada vastupanu, stressi ja konflikte
• säilitada kliendile vajalike teenuste kvaliteet

DiSC profiili saab suurepäraselt kasutada selleks, et hinnata inimeste võtmekompetentse muudatustega seoses. Kõik töötajad ei võta muudatusi vastu samasuguse entusiasmiga. Osad pelgavad muudatusi, teised aga eitavad küüniliselt, et muudatus üldse kunagi võiks õnnestuda.

Mõistes, millise DiSC-stiiliga inimesi meil organisatsioonis kõige enam leidub, on võimalik ette aimata, kas nad mõjutavad muudatuse protsessi positiivselt või negatiivselt. Neid aspekte ignoreerides suurendate muudatuse ebaõnnestumise tõenäosust.

Muudatust planeerides mõelge oma inimeste peale ja sellele, kuidas nad muudatusele reageerivad. Pea meeles kõnekäändu “Me armastame muutusi niikaua, kuni me ise ei pea muutuma”. See pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

DiSC aitab aru saada iga inimese muudatustega haakuvatest motivaatoritest, piirangutest ja väljakutsetest. Tea täpselt, mida võid oodata igalt töötajalt, kes on muudatusega seotud. Ning arvesta sellega.

Muudatuste juhtimine kõrge D’ga inimestega

Kõrge D’ga inimesed teevad kiireid otsuseid, tulevad muudatusega kiiresti kaasa ning on rõõmsad, et saavad seatud eesmärgi poole püüelda. Nad on julged ja võtavad riske. Nad võivad olla innovaatorid, kes armastavad uusi ideid. Pealtnäha on nad tõesti suurepärased uuenduste algatajad ning see annab muudatusele vajaliku hoo, kuid mõnikord ei oota nad enne tegutsemist ära kõiki vajalikke detaile. Kõrge D’ga inimestel on raske taluda vestlusi, mis on vajalikud täpsema plaani välja töötamiseks. See võib negatiivselt mõjutada meeskonna võimet saavutada eesmärke. On oluline anda neile ülesanne, millega nad saavad viivitamatult alustada, mis on osa suuremast plaanist ja mis võimaldab neil kohe muudatusprotsessi alguses kogeda eduelamust.

Mida D stiil vajab muudatuse ajal?

Progress: võimalust saavutada tulemusi kiiresti ja tõhusalt

Kontroll: omada võimu otsuste üle, mis neid ja nende edu mõjutab

Põhjendus: teadmist, miks ja kuidas muudatust tehakse

Muudatuste juhtimine kõrge i’ga inimestega

Kõrge i’ga inimesed satuvad tavaliselt muudatusplaanidest vaimustusse ja tahavad selle üle rääkida. Nad näitavad üles suurt entusiasmi ning on muudatuse varajased omaksvõtjad. I stiil jagab avatult oma ideid ning nendega on lõbus koos töötada. Nende väljakutse peitub elluviimise faasis, et nad ei satuks vaimustusse juba mõnest järgmisest uuest ideest. Nad on ka suurepärased muudatuste eestkõnelejad. Kasuta kõrge i’ga inimesi, et inspireerida teisi meeskonnaliikmeid, kes võivad muudatusega kohanemiseks vajada rohkem aega.

Mida i stiil vajab muudatuse ajal?

Põnevus: võimalust saada osa uutest põnevatest väljavaadetest, mis muudatusest tulenevad

Ärakuulamine: teadmist, et tema muudatusega seonduvad arvamused ja tunded kuulatakse tähelepanelikult ära

Suhted: talle oluliste inimestega heade suhete hoidmist

Muudatuste juhtimine kõrge S’ga inimestega

Esmapilgul võib tunduda, et kõrge S’ga inimestel on keeruline muutustega hakkama saada, kuna neile põhimõtteliselt ei meeldi muudatused. Neile meeldib status quo, mis on etteaimatav ja rahulik. “Mis pole katki, seda pole mõtet parandama hakata”. On oluline kaasata nad muudatusprotsessi võimalikult vara, et neil oleks aega uue ideega harjuda. Ehkki esialgu võivad nad olla masendavalt aeglased omaksvõtjad, võib sellest rühmast saada muudatuse suurim toetajaskond, kui neile antakse aega toimuva mõistmiseks ja nad tunnevad, et neid on muudatusprotsessi kaasatud.

Mida S stiil vajab muudatuse ajal?

Kindlustunne: teadmist, et asjad on kontrolli all ja et kõik saab korda

Harmoonia: vabadust pingetest, konfliktidest ja pidevast stressist

Suund: teadmist, kuhu suundutakse ja mida täpselt neilt oodatakse

Muudatuste juhtimine kõrge C’ga inimestega

Kõrge C’ga inimestel on suurepärased analüüsivõimed, nad on väga head detailide tundmisel ning on oma töös ettevaatlikud ja süsteemsed. Nad leiavad üles vead ning raporteerivad ausalt kogu meeskonna tulemustest. Selle stiili väljakutse seisneb selles, et nad vajavad kõiki detaile pikalt ette ning nende küsimused ja tagasiside võib esmalt tunduda negatiivne justkui nad oleks muudatusele vastu. On oluline õppida neid omadusi meeskonna heaks ära kasutama, näiteks paluma nad appi detailse plaani koostamisel. See rühm võib vajada julgustust suurema eesmärgi poole liikumiseks, kuid nad on hindamatu ressurss meeskonna edu saavutamisel.

Mida C stiil vajab muudatuse ajal?

Kompetents: teadmist, et nad saavad oma tööga hästi hakkama ning suudavad säilitada usaldusväärsust

Mõistmine: muudatuste tagajärgede mõistmist ja oma kompetentsuse alalhoidmist

Stabiilsus: võimalust hoida asjad prognoositavatena ja hoiduda kaosest

Kas need on üldistused? Jah. Ja iga inimene, iga organisatsioon on unikaalne. Ent mida paremini juhid käitumisstiile mõistavad, seda rohkem suudavad nad iga inimese tugevusi panna meeskonna heaks tööle, et muudatus tegelikult ka õnnestuks.

Mitmesuunaline kommunikatsioon on tänases päevas ilmselgelt muudatusprojektide peamine edu võti. Juhid ei suuda tõhusalt muudatusi juhtida ja kommunikeerida mõistmata oma töötajate isiksusi ja seda, mis neid tegelikult motiveerib. DiSC koos ADKAR® mudeliga on võimekad tööriistad, mis annavad juhtidele selge raamistiku, kuidas aidata inimestel muudatused kiiremini ja oma isiksusele sobival moel omaks võtta. Muudatuse edukas omaksvõtmine tähendab alati inimeste esikohale seadmist.

MIS ON SINU DiSC PROFIIL?

Võta meiega ühendust info@changepartners.ee ja saa oma isiklik DiSC profiil.

Viited:

https://ipbpartners.eu/mis-on-disc/

https://www.assuredstrategy.com/change-management/

https://www.linkedin.com/pulse/disc-profile-3-ways-align-people-change-process-joanne-flynn/

https://discprofiles.eu

Prosci üleilmse uuringu järgi leiab ¾ juhtidest, et nende organisatsioon on jõudnud muudatustest küllastumise äärele. Pelgalt juhtide ettevalmistamisest ja koolitamisest jääb väheks, et selle olukorraga toime tulla. Vaja läheb uutmoodi strateegilist lähenemist organisatsiooni muutumisvõime arendamisele.

Change Partnersi konsultant Ekke Sööt osales maikuus Prosci selleteemalises töötoas USA-s ja veendus, et juhtivad organisatsioonid üle maailma liiguvad projektipõhisest muudatuste juhtimisest selle omaksvõtmiseni asutuses tervikuna, et luua  muudatuste juhtimise võimekust üle kogu organisatsiooni. Prosci nimetab seda protsessi Enterprise Change Management (ECM). Metoodikast, mis paigutab organisatsiooni muutumisvõime arendamise strateegia keskmesse, on suur kasu.

Allpool kirjeldame 11 organisatsioonilise võimekuse elementi, mida ECM metoodika võimaldab arendada. Kasuta seda loetelu, et ette kujutada, milline võiks olla teie organisatsioon, kui selles teadlikult arendada muudatuste juhtimise võimekust.

1. Muudatusega seotud ootused on teadvustatud ja ületatud

Suudame oma organisatsioonis tehtavate muudatustega regulaarselt saavutada  projektile seatud eesmärgid. Samuti täidame pidevalt kõigi huvirühmade, klientide ja aktsionäride ootusi.

2. Oleme võimelised juhtima muudatusi oma organisatsioonis

Teame, et organisatsioonid seisavad silmitsi muudatuste küllastusega, muutustüdimusega. Kuid, ECM juurutamisega on meie organisatsioonil suurem võimekus muudatusi ellu viia ja vähendada sinna juurde käivat segadust.

3. Oleme muudatustele avatud

Meie meeskonnad vastupidiselt hirmule pigem ootavad muudatusi, on sellest elevil ning sellesse kaasatud. Selline uuele aldisolek ning muudatusvalmidus iseloomustab meie organisatsiooni tervikuna ja samuti kõiki meie töötajaid.

4. Muutused on osa meie tööst

Meie organisatsiooni töötajad on omaks võtnud oma rolli muudatuse juhtimises. Nad näevad, et „muudatuse juhtimine“ on osa nende igapäevatööst ning neil on olemas oskused ja teadmised, kuidas olla hea muudatuste juht. Lisaks on paigas mõõdikud, et hinnata kui hästi iga töötaja oma rolliga hakkama saab.

5. Meil on ühine keel muudatustest rääkimiseks

Üle kogu organisatsiooni kasutavad töötajad muudatustest kõnelemiseks ühist sõnavara. See on osa organisatsioonikultuurist.

6. Meil on olemas muudatuste juhtimise standardmetoodika

Oleme organisatsioonina kasutusele võtnud ühtse muudatuste juhtimise metoodika, koos vajalike tööriistadega, mis toetavad selle metoodika järjekindlat rakendamist. Seda kasutatakse kõigis meie muudatusprojektides.

7. Oleme eraldanud muudatuste juhtimisele vajaliku eelarve

Igale projektile on ette nähtud vajalikud muudatuste juhtimise ressursid ja eelarve.

8. Muudatuste juhtimine rakendub kohe projekti alguses

Teostame igale projektile mõju analüüsi ning hindame projekti inimestega seotud riske. Püüame rakendada muudatuste juhtimise tegevusi  iga projekti algfaasis.

9. Integreerime muudatuste juhtimise, projektijuhtimise ning protsessiparenduse

Ühildame muudatuste juhtimise tegevused projektijuhtimise tegevustega ning muudatuste juhtimine on lülitatud sisse ka meie protsesside parendussüsteemidesse – pidev  täiendamine, strateegiline planeerimine ja Lean Six Sigma.

10. Arvutame oma organisatsiooni jalajälje  muudatuste juhtimisest tulenevalt

Individuaalsel tasandil tähendab see töörolle ja karjäärivõimalusi. Organisatsiooni tasandil võib selles sisalduda muudatuste juhtimise osakond, praktikute kogukond või  võrgustik.

11. Mõõdame muudatuste juhtimise mõju

Meil on olemas mõõdikud, millega hinnata omaksvõttu ning kasutuse ulatust, me mõõdame neid näitajaid nii projekti ajal kui ka pärast. Keskendume kasu näitamisele, mis saadakse muudatuste inimestega seotud poole juhtimisest.

Mida see Sulle annab?

Kuna muudatuste tempo, hulk ja tähtsus järjest kasvavad, on  muudatuste juhtimise suutlikkuse loomine organisatsioonide jaoks tulevikus üks olulisemaid põhipädevusi. Kuid selle võimekuse loomine vajab rohkemat, kui lihtsalt „tahame“ – see nõuab struktureeritud ja teadvustatud lähenemist. Need 11 elementi ning tulevikku vaatamise harjutus on kriitilise tähtsusega organisatsiooni edukamaks muutumise teekonnal.