Autor: uku

Miks me üldse vajame muudatuste juhtimist?

Et sellele küsimusele vastata, tasub endalt esmalt küsida: Mis kasu toob uus protsess, kui vähesed seda järgivad? Mis kasu toob uus tehnoloogia või süsteem, kui seda kasutatakse ainult osaliselt? Muudatuste tulemused on lahutamatult seotud sellega, kas muudatus saab osaks käitumismustrist kuidas töötajad oma igapäevatööd teostavad. Tehnilise lahenduse rakendamine on vaid osa võrrandist. Inimeste asetamine muudatuse keskmesse ja nende toetamine lahenduste omaksvõtus ja kasutamises on tegelikult see koht, kus kasu realiseerub.

Me rakendame muudatuste juhtimist, kuna see aitab saavutada muudatusega soovitud tulemusi läbi inimeste. Seda illustreerib hästi järgmine näide, kus 2 organisatsiooni viisid ellu samasisulist muudatust, kuid saavutasid vägagi erinevad tulemused.

ORGANISATSIOON A: EI RAKENDANUD MUUDATUSTE JUHTIMIST

Organisatsioon A püüdis ellu viia muudatust, mille kohaselt esitaksid töötajad kuluaruanded paberi asemel elektrooniliselt. Võimalik kasu organisatsioonile oleks suur. Töötlemiskulud ja veamäär vähenevad, kulude jälgimise aeg lüheneb.

Projektimeeskond tagas, et õige tarkvara oli paigas ja töötas. Töötajad olid kohustatud osalema uut protsessi käsitlevatel koolitustel. Kahe kuu möödudes olid uude kuluaruandlussüsteemi sisse loginud vaid pooled töötajatest ning 25% neist esitasid aruanded valesti. Selle tõttu pidi raamatupidamisbüroo paljud aruanded käsitsi ümber tegema. See, mis oleks pidanud kaasa tooma suurema tõhususe, osutus lõpuks vähem efektiivseks. Soovitud eesmärgid jäid täitmata, elluviimise ajakava tuli pikendada ja projekt ületas eelarvet.

ORGANISATSIOON B: RAKENDAS MUUDATUSTE JUHTIMIST

Organisatsioon B püüdis samuti juurutada sarnast elektroonilist kuluaruandluse süsteemi.

Projektimeeskond kasutas muudatuste juhtimist kohe projekti algusest peale. Enne personali koolitusele saatmist viidi läbi teadlikkuse tõstmise kampaania, milles räägiti muudatuse põhjustest ja sellest, kuidas see töötajaid mõjutab. Samal ajal projektimeeskond tagas selle, et kõik peamised sponsorid ja juhid olid kaasas, tekitasid muutuse soovi ja põnevust ning juhendasid üksikuid töötajaid, kes vajasid rohkem tähelepanu. Projektimeeskond arendas välja koolituse, mis oli kohandatud töötajate konkreetsetele vajadustele. Tegutseti koos juhtidega tagamaks, et kõigi töötajate oskused oleksid vastavuses soovitud tulemuste saavutamiseks vajaliku kasutuselevõtu määra ja eeldatud kiirusega. Pärast muudatuse juurutamist astus projektimeeskond samme uute käitumisviiside tugevdamiseks, premeerides avalikult ning küsides tagasisidet selle kohta, kuidas uut protsessi veel edasi arendada.

Esimeses organisatsioonis jäi muudatusega soovitud mõju saavutamata, teises saavutati muudatuse eduks vajalik käitumise muutus ja omaksvõtt kiiresti ning etteantud eelarves. Elluviimise protsess tervikuna ei võtnud oluliselt rohkem aega.

Võtmeküsimus, mida endalt küsida mistahes muudatuse elluviimisel on, kui suur protsent muudatuse tulemustest sõltub töötajate omaksvõtu kiirusest ja lõplikust kasutamisest? Enamasti sellele küsimusele järgi mõeldes leiavad juhid, et tulemused sõltuvad inimfaktorist väga suurel määral. Kui see on nii, kas oled mõelnud, kui palju peaksid investeerima muudatuste omaksvõtu saavutamisele ja mis on selle hind, kui omaksvõtu määr jääb oluliselt väiksemaks?

Järgnev näide aitab nende küsimuste mõju illustreerida.

Kuidas vastaksid neile küsimustele oma organisatsiooni muudatuse kontekstis:

1. Millist mõju soovid oma muudatusega saavutada? Mis see numbrites tähendaks?
2. Kui suur protsent Sinu muudatuse tulemustest sõltub töötajate omaksvõtu kiirusest ja lõplikust kasutamisest?
3. Millised on tagajärjed kui inimesed ei tule muudatusega soovitud määral kaasa?
4. Milline on saamata jäänud tulu kui töötajate omaksvõtt on nt 50% väiksem?

Allikas: Prosci (artikkel on osaliselt kohandatud Prosci blogiartiklist, autor Tim Creasey)

Change Partnersi konsultandid Ekke Sööt ja Liis Paemurru käisid Äripäeva raadios rääkimas muudatustest ja sellest, kui edukad on Eesti ettevõtted nende juhtimises. Head kuulamist ja kaasamõtlemist!

Olulisemad trendid Eesti organisatsioonide juhtidelt võrdluses üleilmse kogemusega

Avaldatud ka www.personaliuudised.ee portaalis.

Autorid: Ekke Sööt ja Liis Paemurru, Change Partners OÜ

Täna jääb Eesti organisatsioonide juhtide hinnangul ¾ muudatustega soovitud tulemus saavutamata. Et olla üleilmses tihenevas konkurentsis edukas ja saavutada seatud ambitsioonid, ei piisa ainult nutikatest lahendustest, vaid läheb vaja ka tasemel elluviimise suutlikkust.

Change Partners küsitles 2022. aasta sügisel enam kui 160 Eesti organisatsioonide juhti, et paremini mõista, milline on meie asutuste tänane kogemus muutuste juhtimisega. Järgnevalt toome sinuni ülevaate olulisematest trendidest, mis uuringust välja tulid ning võrdleme tulemusi üleilmse suurima samalaadse uuringuga (Prosci Best Practices in Change Management, 2020).

Viis muudatuste juhtimise väljakutset

1. Muudatused ei ole täna nii tulemuslikud kui sooviksime.

Täna jääb organisatsioonidel palju potentsiaali muudatustega realiseerimata. Ebaõnnestunud muudatustel on alati tagajärjed – projektid lähevad üle tähtaja, eesmärgid saavutatakse vaid osaliselt, inimesed lahkuvad ja iga järgmist muudatust on raskem teha.

Prosci üleilmne uuring mitmetuhande organisatsiooniga annab siinkohal lootust näidates, et tulemuslik muudatuste juhtimine suurendab kordades projektide edu. Väikeste edusammude sihipärane rakendamine võib tuua kaasa suure mõju projekti tulemustele.

2. Organisatsioonides on muudatustest küllastumine kõrge

Üleilmses uuringus toob muudatustest küllastumise välja koguni 73% juhtidest. 

Küllastumisel on tagajärjed – projektid ei too oodatud tulemusi, inimesed lahkuvad, mõju klientidele jne. Kuidas sellega hakkama saada?

Prosci üleilmne uuring pakub juhtidele järgmised 3 soovitust küllastumisega paremaks hakkamasaamiseks:

1. Rohkem portfoolio vaadet muudatustele, tippjuhtide teadlikkus, tahe ja oskused selleks
2. Organisatsiooni muutumisvõime arendamine tervikuna
3. Strateegiline selgus ja muudatuste parem sidumine strateegiaga

3. Struktureeritud lähenemist muudatuste elluviimisel rakendatakse täna pigem vähe.

Eesti juhtide hinnangul on täna kuuendikes organisatsioonidest struktureeritud lähenemine kasutusel regulaarselt. Samas enam kui pooled organisatsioonid (55%) kasutavad ​struktueeritud lähenemist harva või mitte üldse.

Miks see on oluline teema?

Struktureeritud lähenemine ning muutumisvõimekuse tõstmine organisatsioonis tervikuna on parim vasturelv tänasele keskkonnale, kus muudatustest küllastumine on kõrge. Me ei saa enamasti muuta seda kui palju muudatusi meid organisatsioonina mõjutavad, küll aga saame kohandada oma lähenemist neile ja suurendada võimekust paremini muutusi juhtida.

4. Juhid vajavad rohkemat ettevalmistust muudatuste edukamaks elluviimiseks.

Võrreldes üleilmse Prosci uuringuga, oleme oma arvamuses positiivsemad – sealne nõnda arvajate hulk oli  ainult 3%.

Prosci parimatest praktikatest lähtudes on juhil muudatustes täita 5 olulist rolli kogu muudatuse juurutamise vältel ning nende teadvustamine ja õige täitmine suurendab oluliselt töötajate poolset muudatuse omaksvõttu. Need on:

1. Sõnumi saatja
2. Sidepidaja
3. Eeskuju
4. Vastupanu maandaja
5. Coach

5. Organisatsioonidel napib suutlikkust toime tulla kiiresti muutuva ja turbulentse väliskeskkonnaga

Pole mingi saladus, et Covid-19 üleilmse pandeemia algus tõi kaasa palju muutusi väliskeskkonnas, millest sõltuvalt toimusid kiired muudatused pea kõikides Eesti organisatsioonides. Kui küsisime, mida peavad organisatsioonid lähima kahe aasta jooksul muudatuste elluviimisel suurimateks väljakutseteks, toodi olulisima asjane välja kaks tegurit: muudatustest küllastumine & väliskeskkond.

Parim lahendus kiiresti muutuvas turuolukorras edukaks muudatuste elluviimiseks on üldine organisatsiooni muutumisvõimekuse tõstmine. Siin on uuringus osalejate TOP 3 tegurit, mis sellele enim kaasa aitaksid:

1. Muudatuste juhtimise võimekuse kasvatamise juhtimine kui muudatusprojekt ise – läbimõeldud ja struktureeritud lähenemine
2. Muudatused ja nende omaksvõtt kui organisatsioonikultuuri loomulik osa
3. Muudatuste juhtimise kompetentsi liitmine teatud rollide võtmekompetentside hulka

Ükski neist kolmest lahendusest pole pelgalt koolitus või ühekordne tegevus, vaid hõlmab laiemat tegevuste kogumit ja strateegilisemat vaadet muudatuste juhtimisele. Need on üleilmsele parimale kogemusele tuginedes väga õiged kolm asja, millele keskendumine toob suuremat tulemuslikkust.

Kokkuvõtteks

Muudatuste juhtimise kvaliteedi tõstmine aitab organisatsioonidel saavutada suuremal määral soovitud tulemusi ja tänasel paljude paralleelsete muutuste ajastul on see hädavajalik. Hea uudis on see, et organisatsiooni muutumisvõimekust saab arendada ja juhid üle maailma näevad selleks võimalusi.

Change Partnersi asutaja ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE üks asutajaliikmetest Mati Sööt käis PARE podcastis rääkimas lähemalt sellest, kust ja miks tuli toona otsus asutada personalijuhtide ühing ja milline oli inimeste juhtimise valdkond 30 aastat tagasi. Samuti selgitas Mati, millised on 2022. aasta suurimad personalijuhtimise väljakutsed ja jagas ka kolme soovitust juhtimiskvaliteedi arendamiseks.

Head kuulamist!

Hea meel on teada anda, et alustasime 2021. aastal koostööd Leadership Pipeline Instituudiga Taanis, mis võimaldab meil oma klientideni tuua ülemaailmset tunnustust leidnud Leadership Pipeline juhtimisraamistiku.

Kujutate ette ettevõtet, kus on finantsjuht, kuid puudub eelarveprotsess ja raamatupidamissüsteem? Sellistes tingimustes on finantsjuhil raske edu saavutada. Finantsprotsessid loovad selguse ja kindluse, rahaasjad on kontrolli all ja probleemidest on lihtne rääkida.

Vähem pööratakse tähelepanu sellele, et ka juhtimine ise on üks ettevõtte edukust tagavaid funktsioone ning vajab samuti sisemist süsteemi. Reeglina käsitletakse juhtimist üldiselt st. arutletakse, kas Rein on hea juht või mitte ning andmed sellise hinnangu andmiseks on puudulikud. Parimal juhul on olemas kord aastas kogutav üldistes terminites töötajate tagasiside. Samal põhjusel on ka juhtimiskoolituste kasutegur väike, reeglina alla 15%.

Leadership Pipeline ehk juhtimise rollitasandite käsitlus aitab luua ettevõttesisese juhtimissüsteemi, kus teadvustatakse iga juhtimistasandi poolt loodav väärtus ja sõnastatakse konkreetsed käitumuslikud ootused. See loob võimaluse konkreetsetel alustel juhte valida, tulemuslikkust suunata ja arendada. Rein võib olla hea meeskonnajuht, kuid ei soovi teha juhtide juhi tööd. Mihkel on suurepärane funktsioonijuht, kuid organisatsiooni juhiks arenemiseks peaks ta tööd tegema oma ühe või mitme oskusega. Ja keegi ei pea ennast seepärast halvasti tundma. Sest olemas on teadmine, millist väärtust iga juhtimistasand oma tööga loob ning mida on vaja arendada, et järgmisele tasandile liikuda.

Leadership Pipeline raamistik annab ühise keele ja ühise arusaamise, kuidas meil asjad käivad, mis on abiks nii probleemide lahendamisel, otsuste tegemisel kui võimaluste tõhusal kasutamisel üle organisatsiooni. Kogu väärtusahel hakkab tõhusamalt tööle. Ettevõtte juht saab tegeleda strateegiliste küsimustega ja erinevate huvigruppidega suhtlemisega, sest tema meeskonnas olevad juhid arendavad oma valdkondi, teevad omavahel tõhusat koostööd ja haldavad ära juba tehtud plaanide elluviimise. Ühtlasi on olemas ka ülevaade juhtide järelkasvust erinevatele tasanditele, sest juhtimisalast tööd ja selleks vajalikke oskuseid jälgitakse ja arendatakse regulaarselt.

Kui soovid rohkem infot, kuidas ettevõttesisest juhtimise tugisüsteemi luua ja juhte arendada, siis piilu siia või broneeri aeg tasuta konsultatsiooniks siin.

Change Partners alustab 2021 sügisel Eesti avaliku teenistuse tippjuhtidele (peamiselt peadirektorite asetäitjad) suunatud arenguprogrammi Maxwell läbiviimist. Selle missiooniks on toetada nutikamat riigivalitsemist ja saavutada riigi strateegiliste eesmärkide elluviimine läbi juhtimiskvaliteedi ja koostöö arendamise.

Tegemist on Eestis unikaalse individuaalsest arenguteest lähtuva programmiga, kus iga osaleja saab valida endale sobivad moodulid ja õpiampsud.

Programmi tellijaks on Riigi Tugiteenuste Keskus ja programmi läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist tegevuse “Inimressursi koolitus ja arendamine” raames.

Loe programmist lähemalt SIIT

Organisatsioonid on pidevas muutumises. Olgu see siis uue strateegia välja töötamine või turutrendidele reageerimine, muudatused on oluline osa organisatsiooni pikaajalisest edust.

Kuid ikkagi reageerivad inimesed muudatustele väga erinevalt. Kas oled kunagi mõelnud, miks? Millised on muudatuste juhtimise strateegiad nende olukordade lahendamiseks? Üheks põhjuseks, miks muudatused ebaõnnestuvad, on see, kui juhid ei arvesta muudatustest johtuvaid inimestega seotud aspekte.

Ühes mahukaimas muudatuste juhtimise uuringus vaadeldi 10 aasta jooksul rohkem kui 100 organisatsiooni ning Harvardi ärikooli professor John Kotter leidis, et ligikaudu 70% muudatustest ebaõnnestub. Nii suured kui ka väiksed muudatused ebaõnnestusid, kuna ei suudetud tekitada inimestes vajalikku pühendumist. Siinkohal võib DiSC® osutuda hindamatuks abimeheks.

DiSC mudel koos Prosci® muudatuste juhtimise tööriistadega muudab inimeste juhtimise oluliselt lihtsamaks ning tõhusamaks.

DiSC mudel on üles ehitatud kahele käitumuslikule dimensioonile, millest moodustub 4 põhiprofiili. Iga profiil ehk käitumisstiil kirjeldab eelistatud keskkonda, kommunikatsioonistiili ja tööalaseid suhteid. Profiilid viitavad ka suurimatele hirmudele, motivaatoritele, stressi allikatele ja suhtumisele muudatustesse.

Ilma täpsemalt läbi mõtlemata, kuidas erinevaid isiksusi oma meeskonnas juhtida, võib muudatus osutuda inimeste jaoks väga keerukaks ning selle läbiviimine nõuda juhtidelt suurt pingutust.

Üks kõige ebameeldivamaid asju juhi jaoks on töötajate vastupanu muudatustele. “Miks nad lihtsalt ei võiks sellega kaasa tulla ja teha, mis on vajalik, et muudatus õnnestuks?” Aga see oleks liiga lihtne…

Teiste isiksuste mõistmise olulisus

Muudatuse ajal on sinu ja teiste emotsionaalne intelligentsus kriitilise tähtsusega, et:

• hoida töötajad kaasatuna ja produktiivsena
• vähendada vastupanu, stressi ja konflikte
• säilitada kliendile vajalike teenuste kvaliteet

DiSC profiili saab suurepäraselt kasutada selleks, et hinnata inimeste võtmekompetentse muudatustega seoses. Kõik töötajad ei võta muudatusi vastu samasuguse entusiasmiga. Osad pelgavad muudatusi, teised aga eitavad küüniliselt, et muudatus üldse kunagi võiks õnnestuda.

Mõistes, millise DiSC-stiiliga inimesi meil organisatsioonis kõige enam leidub, on võimalik ette aimata, kas nad mõjutavad muudatuse protsessi positiivselt või negatiivselt. Neid aspekte ignoreerides suurendate muudatuse ebaõnnestumise tõenäosust.

Muudatust planeerides mõelge oma inimeste peale ja sellele, kuidas nad muudatusele reageerivad. Pea meeles kõnekäändu “Me armastame muutusi niikaua, kuni me ise ei pea muutuma”. See pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

DiSC aitab aru saada iga inimese muudatustega haakuvatest motivaatoritest, piirangutest ja väljakutsetest. Tea täpselt, mida võid oodata igalt töötajalt, kes on muudatusega seotud. Ning arvesta sellega.

Muudatuste juhtimine kõrge D’ga inimestega

Kõrge D’ga inimesed teevad kiireid otsuseid, tulevad muudatusega kiiresti kaasa ning on rõõmsad, et saavad seatud eesmärgi poole püüelda. Nad on julged ja võtavad riske. Nad võivad olla innovaatorid, kes armastavad uusi ideid. Pealtnäha on nad tõesti suurepärased uuenduste algatajad ning see annab muudatusele vajaliku hoo, kuid mõnikord ei oota nad enne tegutsemist ära kõiki vajalikke detaile. Kõrge D’ga inimestel on raske taluda vestlusi, mis on vajalikud täpsema plaani välja töötamiseks. See võib negatiivselt mõjutada meeskonna võimet saavutada eesmärke. On oluline anda neile ülesanne, millega nad saavad viivitamatult alustada, mis on osa suuremast plaanist ja mis võimaldab neil kohe muudatusprotsessi alguses kogeda eduelamust.

Mida D stiil vajab muudatuse ajal?

Progress: võimalust saavutada tulemusi kiiresti ja tõhusalt

Kontroll: omada võimu otsuste üle, mis neid ja nende edu mõjutab

Põhjendus: teadmist, miks ja kuidas muudatust tehakse

Muudatuste juhtimine kõrge i’ga inimestega

Kõrge i’ga inimesed satuvad tavaliselt muudatusplaanidest vaimustusse ja tahavad selle üle rääkida. Nad näitavad üles suurt entusiasmi ning on muudatuse varajased omaksvõtjad. I stiil jagab avatult oma ideid ning nendega on lõbus koos töötada. Nende väljakutse peitub elluviimise faasis, et nad ei satuks vaimustusse juba mõnest järgmisest uuest ideest. Nad on ka suurepärased muudatuste eestkõnelejad. Kasuta kõrge i’ga inimesi, et inspireerida teisi meeskonnaliikmeid, kes võivad muudatusega kohanemiseks vajada rohkem aega.

Mida i stiil vajab muudatuse ajal?

Põnevus: võimalust saada osa uutest põnevatest väljavaadetest, mis muudatusest tulenevad

Ärakuulamine: teadmist, et tema muudatusega seonduvad arvamused ja tunded kuulatakse tähelepanelikult ära

Suhted: talle oluliste inimestega heade suhete hoidmist

Muudatuste juhtimine kõrge S’ga inimestega

Esmapilgul võib tunduda, et kõrge S’ga inimestel on keeruline muutustega hakkama saada, kuna neile põhimõtteliselt ei meeldi muudatused. Neile meeldib status quo, mis on etteaimatav ja rahulik. “Mis pole katki, seda pole mõtet parandama hakata”. On oluline kaasata nad muudatusprotsessi võimalikult vara, et neil oleks aega uue ideega harjuda. Ehkki esialgu võivad nad olla masendavalt aeglased omaksvõtjad, võib sellest rühmast saada muudatuse suurim toetajaskond, kui neile antakse aega toimuva mõistmiseks ja nad tunnevad, et neid on muudatusprotsessi kaasatud.

Mida S stiil vajab muudatuse ajal?

Kindlustunne: teadmist, et asjad on kontrolli all ja et kõik saab korda

Harmoonia: vabadust pingetest, konfliktidest ja pidevast stressist

Suund: teadmist, kuhu suundutakse ja mida täpselt neilt oodatakse

Muudatuste juhtimine kõrge C’ga inimestega

Kõrge C’ga inimestel on suurepärased analüüsivõimed, nad on väga head detailide tundmisel ning on oma töös ettevaatlikud ja süsteemsed. Nad leiavad üles vead ning raporteerivad ausalt kogu meeskonna tulemustest. Selle stiili väljakutse seisneb selles, et nad vajavad kõiki detaile pikalt ette ning nende küsimused ja tagasiside võib esmalt tunduda negatiivne justkui nad oleks muudatusele vastu. On oluline õppida neid omadusi meeskonna heaks ära kasutama, näiteks paluma nad appi detailse plaani koostamisel. See rühm võib vajada julgustust suurema eesmärgi poole liikumiseks, kuid nad on hindamatu ressurss meeskonna edu saavutamisel.

Mida C stiil vajab muudatuse ajal?

Kompetents: teadmist, et nad saavad oma tööga hästi hakkama ning suudavad säilitada usaldusväärsust

Mõistmine: muudatuste tagajärgede mõistmist ja oma kompetentsuse alalhoidmist

Stabiilsus: võimalust hoida asjad prognoositavatena ja hoiduda kaosest

Kas need on üldistused? Jah. Ja iga inimene, iga organisatsioon on unikaalne. Ent mida paremini juhid käitumisstiile mõistavad, seda rohkem suudavad nad iga inimese tugevusi panna meeskonna heaks tööle, et muudatus tegelikult ka õnnestuks.

Mitmesuunaline kommunikatsioon on tänases päevas ilmselgelt muudatusprojektide peamine edu võti. Juhid ei suuda tõhusalt muudatusi juhtida ja kommunikeerida mõistmata oma töötajate isiksusi ja seda, mis neid tegelikult motiveerib. DiSC koos ADKAR® mudeliga on võimekad tööriistad, mis annavad juhtidele selge raamistiku, kuidas aidata inimestel muudatused kiiremini ja oma isiksusele sobival moel omaks võtta. Muudatuse edukas omaksvõtmine tähendab alati inimeste esikohale seadmist.

MIS ON SINU DiSC PROFIIL?

Võta meiega ühendust info@changepartners.ee ja saa oma isiklik DiSC profiil.

Viited:

https://ipbpartners.eu/mis-on-disc/

https://www.assuredstrategy.com/change-management/

https://www.linkedin.com/pulse/disc-profile-3-ways-align-people-change-process-joanne-flynn/

Prosci üleilmse uuringu järgi leiab ¾ juhtidest, et nende organisatsioon on jõudnud muudatustest küllastumise äärele. Pelgalt juhtide ettevalmistamisest ja koolitamisest jääb väheks, et selle olukorraga toime tulla. Vaja läheb uutmoodi strateegilist lähenemist organisatsiooni muutumisvõime arendamisele.

Change Partnersi konsultant Ekke Sööt osales maikuus Prosci selleteemalises töötoas USA-s ja veendus, et juhtivad organisatsioonid üle maailma liiguvad projektipõhisest muudatuste juhtimisest selle omaksvõtmiseni asutuses tervikuna, et luua  muudatuste juhtimise võimekust üle kogu organisatsiooni. Prosci nimetab seda protsessi Enterprise Change Management (ECM). Metoodikast, mis paigutab organisatsiooni muutumisvõime arendamise strateegia keskmesse, on suur kasu.

Allpool kirjeldame 11 organisatsioonilise võimekuse elementi, mida ECM metoodika võimaldab arendada. Kasuta seda loetelu, et ette kujutada, milline võiks olla teie organisatsioon, kui selles teadlikult arendada muudatuste juhtimise võimekust.

1. Muudatusega seotud ootused on teadvustatud ja ületatud

Suudame oma organisatsioonis tehtavate muudatustega regulaarselt saavutada  projektile seatud eesmärgid. Samuti täidame pidevalt kõigi huvirühmade, klientide ja aktsionäride ootusi.

2. Oleme võimelised juhtima muudatusi oma organisatsioonis

Teame, et organisatsioonid seisavad silmitsi muudatuste küllastusega, muutustüdimusega. Kuid, ECM juurutamisega on meie organisatsioonil suurem võimekus muudatusi ellu viia ja vähendada sinna juurde käivat segadust.

3. Oleme muudatustele avatud

Meie meeskonnad vastupidiselt hirmule pigem ootavad muudatusi, on sellest elevil ning sellesse kaasatud. Selline uuele aldisolek ning muudatusvalmidus iseloomustab meie organisatsiooni tervikuna ja samuti kõiki meie töötajaid.

4. Muutused on osa meie tööst

Meie organisatsiooni töötajad on omaks võtnud oma rolli muudatuse juhtimises. Nad näevad, et „muudatuse juhtimine“ on osa nende igapäevatööst ning neil on olemas oskused ja teadmised, kuidas olla hea muudatuste juht. Lisaks on paigas mõõdikud, et hinnata kui hästi iga töötaja oma rolliga hakkama saab.

5. Meil on ühine keel muudatustest rääkimiseks

Üle kogu organisatsiooni kasutavad töötajad muudatustest kõnelemiseks ühist sõnavara. See on osa organisatsioonikultuurist.

6. Meil on olemas muudatuste juhtimise standardmetoodika

Oleme organisatsioonina kasutusele võtnud ühtse muudatuste juhtimise metoodika, koos vajalike tööriistadega, mis toetavad selle metoodika järjekindlat rakendamist. Seda kasutatakse kõigis meie muudatusprojektides.

7. Oleme eraldanud muudatuste juhtimisele vajaliku eelarve

Igale projektile on ette nähtud vajalikud muudatuste juhtimise ressursid ja eelarve.

8. Muudatuste juhtimine rakendub kohe projekti alguses

Teostame igale projektile mõju analüüsi ning hindame projekti inimestega seotud riske. Püüame rakendada muudatuste juhtimise tegevusi  iga projekti algfaasis.

9. Integreerime muudatuste juhtimise, projektijuhtimise ning protsessiparenduse

Ühildame muudatuste juhtimise tegevused projektijuhtimise tegevustega ning muudatuste juhtimine on lülitatud sisse ka meie protsesside parendussüsteemidesse – pidev  täiendamine, strateegiline planeerimine ja Lean Six Sigma.

10. Arvutame oma organisatsiooni jalajälje  muudatuste juhtimisest tulenevalt

Individuaalsel tasandil tähendab see töörolle ja karjäärivõimalusi. Organisatsiooni tasandil võib selles sisalduda muudatuste juhtimise osakond, praktikute kogukond või  võrgustik.

11. Mõõdame muudatuste juhtimise mõju

Meil on olemas mõõdikud, millega hinnata omaksvõttu ning kasutuse ulatust, me mõõdame neid näitajaid nii projekti ajal kui ka pärast. Keskendume kasu näitamisele, mis saadakse muudatuste inimestega seotud poole juhtimisest.

Mida see Sulle annab?

Kuna muudatuste tempo, hulk ja tähtsus järjest kasvavad, on  muudatuste juhtimise suutlikkuse loomine organisatsioonide jaoks tulevikus üks olulisemaid põhipädevusi. Kuid selle võimekuse loomine vajab rohkemat, kui lihtsalt „tahame“ – see nõuab struktureeritud ja teadvustatud lähenemist. Need 11 elementi ning tulevikku vaatamise harjutus on kriitilise tähtsusega organisatsiooni edukamaks muutumise teekonnal.

See, kuidas me meeskonnana toimime, on nüüd olulisemgi kui kunagi varem.

Tutvu uue Wiley uuringuga, mis toob esile väljakutsed, millega meeskonnad praegusel ajal silmitsi seisavad ja kuidas The Five Behaviors® tööriist võib olla lahenduseks tulemusliku ja edukalt koostoimiva meeskonna ülesehitamiseks.

State of Teams toob suurepäraselt esile efektiivse meeskonnatöö hädavajalikkuse tänapäevasel töömaastikul. Uuring hõlmab Wiley poolt viimase kahe kuu jooksul läbi viidud küsitlust meeskondade dünaamilisuse kohta nüüdisaegsetel töökohtadel, tuginedes enam kui 20 000 töötaja vastustele.

   

Muudatused on mistahes organisatsiooni argipäevase elu osa – iga uus visioon, strateegia, äriplaan, projekt, IT-süsteem ja protsess on oma olemuselt muudatus. 10 aastat tagasi tähendas muudatuste juhtimine vaid mõningase informatsiooni jagamist töötajatele ja heal juhul koolitust vahetult enne muudatust ennast. Praegune majanduslik kliima, tehnoloogia pöörane areng ja ettevõtete globaliseerumine nõuavad organisatsioonidelt aga üha kiiremat muutumist ja muudatuste juhtimisest on välja kasvanud täiesti eraldi juhtimisvaldkond.

2018. a. algul konsultatsioonifirma Change Partners poolt läbi viidud muudatuste juhtimise uuring enam kui 100 Eesti organisatsiooniga tuvastas, et meie juhid saavutavad soovitud tulemusi kõigest 25% projektidega ning vaid 1/5 algatustest õnnestub ellu viia plaanitud eelarve või ajaraami piires.

Graafik 1. Kui tulemuslikud on olnud teie organisatsioonis viimased muudatused ehk mil määral olete saavutanud muudatustega planeeritud eesmärke?

Uuringust võib järeldada, et täna jääb rakendamata suur hulk potentsiaali, milleks organisatsioonidel võiks võimekus olla. Ühtlasi väheneb saavutamata tulemuste näol ka soovitud tulu ettevõetud projektidest.

Et midagi muuta, tuleb kõigepealt paremini mõista, miks muudatused ebaõnnestuvad. Palusime uuringus osalenutel nimetada põhilisi takistajaid edukate muudatuste tegemisel. Kahe enim mainitud tegurina tõid juhid välja ebapiisava kommunikatsiooni ning  muudatuste puuduliku kinnistumise ja vähese töötajatepoolse omaksvõtu (vt graafik 2).

Need tegurid on eelkõige seotud suhtlemise kvaliteediga muudatuste käigus. Sellega, kuidas vahetatakse infot ja võimaldatakse inimestel individuaalsel moel muudatus omaks võtta. Muuta saavad inimesed ju esmajärjekorras oma suhtumist, hoiakuid ja käitumist. Kui need ei muutu, siis ei õnnestu muuta ka organisatsiooni kui tervikut. Järelikult tuleks sellele aspektile muudatuste käigus märksa rohkem tähelepanu pöörata. Takistustena mainiti veel ressursside ja vahendite puudumist, töötajate ja keskastmejuhtide vastuseisu ning tippjuhtide vähest kaasatust.

Graafik 2. Mis on olnud kõige suuremad takistused soovitud tulemuste saavutamisel või eelarves ja graafikus püsimisel?

Kui otsida muudatuste ebaõnnestumise põhjuseid aga veidi sügavamalt, siis uuring tõi välja ka asjaolu, et üle 80% uuringus osalenud organisatsioonidest puudub ühtne, kokkulepitud lähenemine muudatuste juhtimisele või kasutatakse terviklikku lähenemisviisi vaid üksikutes projektides. Seega paljudes Eesti organisatsioonides pole süsteemset viisi muudatuste teostamiseks ja on selge vajadus tervikliku muudatuste juhtimise metoodika kasutuselevõtu järele.

Mida selle tervikliku all silmas peetakse? Kõigil tasanditel teadvustatud, jagatud ja ühiseid töövahendeid ning protsessi, mida muudatuste kavandamisel ja rakendamisel läbivalt kasutatakse. Üha rohkem organisatsioone maailmas on täna sellel suunal tegemas pingutusi, et juurutada ühtset ja terviklikku lähenemist muudatustele. Kel see õnnestub, on suurem tõenäosus saavutada soovitud tulemusi.

Teisena näitas uuring ka seda, et tuleb oluliselt suurendada juhtide ettevalmistust muudatusprotsessi efektiivistamiseks ja edukaks juurutamiseks. Vaid 17% uuringus osalenud juhtidest peab tänast juhtide ettevalmistustaset nende ees seisvate muudatuste teostamiseks küllaldaseks. Millest see räägib – kas võib olla, et viis, kuidas oleme juhte seni ettevalmistanud, on osaliselt aegunud või ei tee me seda piisavalt või on muudatused läinud olemuselt palju keerukamaks ja vajame uutmoodi lähenemist?

Ja tõesti. Tänast päeva iseloomustab järjest enam muudatustest küllastumine, mis seab muudatuste juhtimisele üha suuremaid nõudmisi ning ka lisatingimusi. Kuidas tõsta nii individuaalset kui organisatsioonilist muutumissuutlikkust, paremini toime tulla vastupanu ja takistustega ning erinevate muutuste kuhjumisel tekkiva kumulatiivse efektiga? Need on vaid mõned näited küsimustest, mis on tänasteks väljakutseteks muudatuste juhtimise eest vastutavate inimeste jaoks.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et muudatuste juhtimisest on saanud organisatsiooni põhikompetents, mis annab selge konkurentsieelise. Projektides, kus rakendatakse efektiivselt muudatuste juhtimise metoodikat, on kuni 6 korda suurem tõenäosus saavutada edu!

Organisatsioonid ise ei muutu, vaid inimesed saavad muuta organisatsiooni. Kuna iga inimese muutumine on personaalne, siis tuleb muudatusi juhtida individuaalsel tasandil. Kui inimesed ei võta vastu ega omanda uusi harjumusi ja oskusi, on muudatus määratud ebaõnnestumisele. Siin on see koht, kus teadlik muudatuste juhtimine saab aidata.