Arhiiv: Changepartners Stories

Kliendivajadus

Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. Innove toetab õppija hakkamasaamist elus ning aitab oma tegevusega kaasa paindliku ja tasakaalustatud haridussüsteemi toimimisele. Innove SA tellimusel viisime 2016.-2018. aastal läbi koolijuhtide arenguprogramme “Muudatuste ja muutuste juhtimine” ning “Väärtuspõhise ja õppijakeskse haridusasutuse juhtimine”. Tänane kool vajab juhti, kes on ise õppija ja loob õppimisele ja muutustele avatud kultuuri. Koolitus toetas ka haridusasutuse juhi kompetentsimudelis nimetatud kompetentside arengut.

Mis me tegime

Arenguprogramme läbis kolme aasta jooksul üle 500 üldharidus- ja kutsekoolide ning lasteaedade juhi. Tegemist oli praktilistel töövahenditel põhinevate koolitustega, mille käigus töötasid juhid ühe oma reaalse projektiga ning said tuge selle elluviimiseks. Koolitusprogrammid koosnesid 4st koolituspäevast, lisaks toimusid nii individuaalsed kui ka grupicoachingu sessioonid.

Osalejad said tuge väga erinevate muudatuste teostamisel:

• kahe organisatsiooni ühendamine
• õppijakeskse õppekava rakendamine
• kõrge koostöökultuuriga õppiva organisatsiooni loomine
• muutunud õpikäsituse rakendamine
• 2+1 õpetajaga õppele üleminek
• õppemeetodite innovatsioon jne.

Tulemused

• Märgatav muutus haridusjuhtide väärtuspõhise ja muudatuste juhtimise oskuste ning teadmiste süsteemses rakendamises
• Iga kursusel osalenu kavandas ja teostas arenguprogrammi jooksul reaalse muudatusprojekti, millest sündis väärtus Eesti koolidele
• Juhid kavatsevad igapäevaselt rakendada koolitusel omandatud töövahendeid

Mida projektis osalejad ütlevad

“Väga praktiline koolitus koolijuhile, mis andis tuge (töövahendeid) ja kindlust oma tööks. Peale koolituspäeva oli pea alati ideedest tulvil, mida kõike tahaks teha. Inspireeriv, kaasahaarav!”

“Inspireeriv koolitus, kus positiivne tulevikunägemus ja koostöisus annavad osalejatele olulise tõuke märgata muutuste olulisust muutuvas maailmas.”

“Sain hulgaliselt praktilisi töövõtteid, kuidas uuendusi läbi viia ja kuidas väärtusi lahti mõtestada.”

Kliendivajadus

2000. aastal loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust. Eesmärgiks oli toetada haldusreformi õnnestumist koolitades ühinemiste kontekstis Eesti omavalitsuse juhte ning pakkudes neile vajalikku arengutuge tippkoolitajatelt ja mentoritelt.

Mis me tegime

EASi tellimusel viisime 2015.-2018. aastal läbi kolm KOV juhtide aastast arenguprogrammi, mille eesmärgiks oli haldusreformi eel ja järel suurendada omavalitsusjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekust ning toetada juhte nende asutuste ees seisvate muudatuste elluviimisel.

Kokku osales programmides 75 omavalitsusjuhti: linnapead, abilinnapead, vallavanemad ja volikogu esimehed.
Programm toetas juhte piirkonna jaoks oluliste valikute tegemisel, tervikliku arengu planeerimisel ning muutuste kavandamisel ja elluviimisel.

Programmi raames toimus kaks õppereis Taani, kus KOVi juhid tutvusid sealsete omavalitsuste edulugude ja hästitoimivate lahendustega. Viimasel aastal pakkusime mentorlusteenust, mille tulemusena sai iga omavalitsusjuht kasutada aasta jooksul tippjuhist mentori tuge valla arengueesmärkide elluviimisel.

Tulemused

• Juhid teadvustavad selgemini oma rolli muudatuste juhina ning on omandanud süsteemse lähenemise uuenduste läbiviimiseks KOVdes
• Juhikompetentside ja enesekindluse märgatav kasv osaleja enesehinnangute põhjal
• Vajalike koostöövõrgustike edendamine haldusreformi kontekstis
• Uuenduslike, raamist välja lahenduste leidmine avalike teenuste pakkumisel ja KOV tegevuste korraldamisel

Mida projektis osalejad ütlevad

“Omandasin juhi rolli selgemat teadvustamist, võtmetegevuste läbimõtlemisest ning julguse ja enesekindluse kasvu vajalike muutuste tegemiseks.”

“Omandasin uudseid out of box lahendusi teenuste arendamisel (Taani näitel).”

“Omandasin tekkinud õpivõrgustikku ja sotsiaalset kapitali KOV-de vaheliseks edasiseks koostööks.”

Kliendivajadus

Ericsson on maailma juhtivaid sidevõrguseadmete tootjaid, pakkudes telekomiteenuseid ning multimeedia lahendusi enam kui 175 riigis. Eesmärgiks oli tõsta Ericsson Eesti juhtide teadlikkust sellest, kui oluline on nende roll ohutuskultuuri tagamisel.

Mis me tegime

Kaasasime enam kui 120 Ericssoni esma- ja kesktasandi juhti ohutusteemalistesse aruteludesse, et suurendada juhtide endi vastutustunnet ning pühendumist teemaga seoses. Töötasime koos kliendiga välja juhtidele mõeldud ohutuse dialoogikaardi ja viisime eesti ja vene keeles läbi arutelud, mis keskendusid küsimustele:

• Millised on tulemusliku eestvedamise edutegurid ohutuse valdkonnas ja teie tänane hetkeseis nende osas?
• Milline on teie organisatsiooni tänane ohutuskultuur ja kuidas seda arendada?
• Kuidas ennetada järgmiseid tööõnnetusi ja anda töötajatele käitumistmuutvat tagasisidet?

Tulemused

• Juhid teadvustasid, mis nende endi eeskujust ja tegevusest tegelikult sõltub. Osalejad leidsid, et on väga suur vahe, mil moel oma töötajatega ohutuse teemadest rääkida, kuidas inimesi kaasata või tagasisidet anda. Samuti nad tunnetasid otseselt läbi analüüsitud õnnetusjuhtumi näidete, kui tähtis on pöörata tähelepanu intsidentidele, kuidas väiksest asjast võib saada tõsise tagajärjega õnnetus, kui sellele mitte õigel ajal tähelepanu pöörata.
• Osalejad sõnastasid mitukümmend parendusprojekti ettepanekut ohutu töökeskkonna ja käitumiste tagamiseks. Projekte asutakse ühiselt tehase juhtide toetusel teostama.

Mida projektis osalejad ütlevad

“Dialoogikaardi formaat on heaks alternatiiviks loengu vormis koolitusele, kus sageli selgitatakse ohutusnõudeid vaid ühepoolselt. Dialoogi käigus tekib aga arutelu ning osalejad loovad isiklikke seoseid, mis aitab tugevdada ettevõtte ohutuskultuuri.”

– Evely Gorobinski, Manager of Work Relations and Competence, Ericsson Eesti AS Tallinna tehas

Kliendivajadus

Tööohutus on UPMi tehastes kõrge prioriteet. Otepää tehase juhtkond seadis 2012 aastal eesmärgiks vähendada tööõnnetusi ja riskikäitumist läbi ohutuskultuuri arendamise.

Mis me tegime

Projekti alustasime UPM´i ohutuskultuuri analüüsiga. Fookusgrupi intervjuude ja juhtgrupi seminaride abil kaardistasime peamised arengukohad ning koostasime tegevusplaani ja töövahendid soovitud ohutuskultuuri saavutamise toetamiseks. Kolmel järjestikusel aastal viisime läbi erinevaid dialooge 200 UPM´i tehase töötajaga, milleks kasutasime spetsiaalselt disainitud tööohutuse dialoogikaarte. Lisaks koolitasime UPM´i juhte mõistmaks oma rolli olulisust ohutuskultuuri tagamisel ja aitasime neil kavandada ohutusalaseid dialooge töötajatega.

Tulemused

• Nähtav töötajate hoiakute muutumine ja “ohutus algab minust” suhtumise teke;
• inimesed räägivad tööohutusest ning hoolitsevad paremini oma töökoha eest;
• ohutusreeglite järgimine ja meeskondlik vastutus paranes veelgi;
• ohutusalase dialoogi väärtustamine juhtkonna ja töötajate poolt;
• mitmete võtmenäitajate paranemine ja  projekti järel pikim õnnetustevaba periood (110 päeva);
• töötajate initsiatiivikuse tõus – mitukümmend parendusettepanekut, kuidas töökeskkonda turvalisemaks muuta.

Mida projektis osalejad ütlevad

“Avardas vaatenurka – ohutus ei ole ainult isikukaitsevahendid, vaid seisneb paljudes muudes nüanssides. Oleme ise hoolsamad, juhime tähelepanu ohutusreeglite eiramisele. Arutades saavad paljud asjad arusaadavamaks.”